28.–29. novembril toimub Varssavis BusinessEurope’i Conference of Presidents (CoPres), mis toob kokku Euroopa juhtivad tööandjate esindajad. Eestit esindavad Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, tegevjuht Hando Sutter ja välisnõunik Kristi Sõber.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Eesti huvides on tugev Euroopa majandus, kuid Euroopa majandus on konkurentsivõime kriisis, selgitab Tööandjate keskliidu välisnõunik Kristi Sõber ERR arvamusveergudel. Euroopa Komisjon on küll konkurentsivõime tõstmise fookusesse võtnud, kuid poliitikud seda üksi ei saavuta.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri kategooria kolm nominenti on täiesti eriilmelised: üks on juba tuntud suur tegija, teine kiiresti tõusev täht, aga on ka ettevõte, mille tõeline tõus võib alata lähikuudel. Eestis on kõigi turuosa väikeste killast.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Eesti üks väheseid konkurentsieeliseid teiste arenenud majandustega võrreldes on olnud meie maksusüsteem. See on meelitanud siia investeeringuid ja aidanud majandusel areneda ning seeläbi ühiskonnal jõukamaks saada. Kasumimaksu kehtestamine kahjustab seda trumpi oluliselt.
Mitmendat aastat langeva majanduse, väheneva ettevõtete ja majandusruumi konkurentsivõime ning meile ebasoodsamaks muutunud rahvusvahelise äri vastu on üks tõhus rohi – tuleb valida ambitsioon, rõhutas Tööandjate keskliidu majanduse töörühma juht Ain Hanschmidt.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Tööandjate keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda tegid valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel.
Kuigi teisipäeval avaldatud prognoosid lubavad majandusele tunneli lõpus valgust, siis ülevoolavaks optimismiks põhjust ei ole. Tegu on prognoosiga ja kolmandat aastat kestva majanduslanguse jooksul oleme seda „järgmises kvartalis algab kasv“ sõnumit kuulnud korduvalt, kuid see on edasi lükkunud ja langus on jätkunud. Taastumine saab tõenäoliselt olema valdkonniti ebaühtlane ja loodetust aeglasem.
Uue valitsuse välja käidud maksutõusud majanduskasvu ei soodusta ning täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.