Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
14. mail kogunes Annetame Aega võrgustik kevadkohtumisele, mille võõrustajaks oli seekord Nordea Pank Eesti. Nordea on suurepärane näide sellest, kuidas üks organisatsioon on muutnud vabatahtliku tegevuse teadlikuks ja strateegiliseks osaks oma kultuurist ja töökorraldusest.
Mida saavad ettevõtjad ja riik teha Eesti konkurentsivõime parandamiseks, kuidas lahendada süvenevat töötajate puuduse kriisi ning kuidas suurendada Eesti atraktiivsust investorite silmis, sellest räägivad "Tööandjate tund" saates Nordea Eesti juht Tiina Käsi, Omniva juht Martti Kuldma ning Telia Eesti juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Kristjan Kukk.
I Konkursi tingimused 1. Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord “Parim praktika... Loe edasi › “Parim praktika 2025” konkursi tingimused
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
“Parim juht 2025” tiitli pälvis Hansa Grupi juhatuse esimees Neeme Tammis. Lisaks pikaajalisele kogemusele ettevõtja, investori ja enda valdkonna eestkõnelejana on ta tunnustatud kultuuri ja spordi toetaja, panustab juhtide arendamisse ning Ukraina aitamisse.
Tänasest, 15. maist saavad kõik ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2025“. Silmapaistvaid ettevõtteid saab iga Eesti inimene ka ise soovitada. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Kandideerida ja ettevõtteid soovitada saab 6. juulini, võitjad kuulutatakse välja 1. novembril toimuval auhinnagalal.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Läbi organisatsiooni Eesti ühe tähtsama eksportööri Ericsson Eesti juhiks kasvanud Sirli Männiksaar ütleb, et suurte asjade tegemiseks peab juht olema heas mõttes ignoratne ja mitte jääma kinni tehtusse või olemasolevatesse piiridesse.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Kokast tippjuhiks kasvanud, Baltic Restaurants Estonia juht ja parima juhi konkursi finalist Aaro Lode oli kokana töötades selline eeskuju, et peakokk tegi tema peal piiride kompamiseks inimkatseid. Teineteisega oldi siiski rahul, kuid Lode teele on sattunud ka halbu ja õpetlikke juhte.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.