9 kogemust, millest sa ei taha “Tuulelohe lennul” ilma jääda
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu üks fookusteemasid on juhtimiskvaliteedi parandamine, sest sellest sõltub nii ettevõtete edu kui ka inimeste ja riigi heaolu kasv.
Tööandjate riigikaitseteemalise veebikohtumiste sarja "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" veebruarikuu sündmuse fookusteemat "Reservväelased tööelus ehk mida toob 2026. aasta?" avavad Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonna juhataja Markus Rosin ja Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem Margot Künnapuu.
Veebruar on hea juhtimise kuu, mille on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Selle raames vastavad heade juhtide esindajad kolmele küsimusele, mis puudutavad juhtimist, majanduskasvu ja isiklikke juhtimise õppetunde. Siin on Verston Eesti asutaja Veiko Veskimäe vastused.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
BusinessEurope esitab täna Euroopa Liidu institutsioonidele selge ja kiireloomulise üleskutse: on aeg liikuda konkurentsivõime tugevdamise ja regulatiivse koormuse vähendamise tegevuskavas ambitsioonidest reaalse elluviimiseni.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali müügijuht Karlis Mesila leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on suutlikkus liikuda investeerimishuvist reaalse tööstusinvesteeringu ja väärtusahela loomiseni.
Veebruar on hea juhtimise kuu, mille on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Selle raames vastavad heade juhtide esindajad kolmele küsimusele, mis puudutavad juhtimist, majanduskasvu ja isiklikke juhtimise õppetunde. Siin on Ragn-Sells juhatuse esimehe ja Tööandjate keskliidu volikogu liikme Kai Realo vastused.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, kus fookuses on hea inimeste juhtimine, selgus ja vastutus. Selle on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Algatuse eesmärk on tuua juhtimiskvaliteet avalikku arutellu ning kutsuda juhte teadlikult peeglisse vaatama ja mõtlema, millist töökeskkonda nad iga päev loovad ja millist mõju see inimestele avaldab.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Magnetic Group juht Risto Mäeots leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on riigi ja ettevõtete ühine julgus konkureerida suurtes rahvusvahelistes hangetes.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Infortar juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub selgemas spetsialiseerumises ja strateegiliste valikute tegemises, kus riik ja ettevõtjad liiguvad ühiselt kokkulepitud eesmärkide poole.
Sarnaselt tuulelohe lennutamisele vajab majandusedu soodsaid tingimusi ja õigeid oskuseid. Seda sümboliseerib Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane majanduskonverents „Tuulelohe lend", mis toob kokku edulood, tulevikuvaated ja Eesti majanduse saatust kujundavad inimesed. Siin on 5 põhjust, miks „Tuulelohe lend“ väärib sinu aega ja tähelepanu.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.