Tööandjad ei toeta kutsekoolide sundliitmist
Suuremaid Eesti tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab andma kokkuhoiu ja parandama hariduse kvaliteeti.
Suuremaid Eesti tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab andma kokkuhoiu ja parandama hariduse kvaliteeti.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
14. mail kogunes Annetame Aega võrgustik kevadkohtumisele, mille võõrustajaks oli seekord Nordea Pank Eesti. Nordea on suurepärane näide sellest, kuidas üks organisatsioon on muutnud vabatahtliku tegevuse teadlikuks ja strateegiliseks osaks oma kultuurist ja töökorraldusest.
“Parim juht 2025” tiitli pälvis Hansa Grupi juhatuse esimees Neeme Tammis. Lisaks pikaajalisele kogemusele ettevõtja, investori ja enda valdkonna eestkõnelejana on ta tunnustatud kultuuri ja spordi toetaja, panustab juhtide arendamisse ning Ukraina aitamisse.
Tänasest, 15. maist saavad kõik ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2025“. Silmapaistvaid ettevõtteid saab iga Eesti inimene ka ise soovitada. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Kandideerida ja ettevõtteid soovitada saab 6. juulini, võitjad kuulutatakse välja 1. novembril toimuval auhinnagalal.
Läbi organisatsiooni Eesti ühe tähtsama eksportööri Ericsson Eesti juhiks kasvanud Sirli Männiksaar ütleb, et suurte asjade tegemiseks peab juht olema heas mõttes ignoratne ja mitte jääma kinni tehtusse või olemasolevatesse piiridesse.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevused, mis viiakse ellu projekti „Arendusnõuniku jätkamine Eesti Tööandjate Keskliidus 2025-2027 raames. Projekti number: 2021-2027.1.01.23-0135
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.