Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid panustavad digilahendustesse, sest muidu pole Eesti ettevõttel võimalik rahvusvahelises äris läbi lüüa. Lisaks tuleb siinsel tootjal teha konkurentidest alati samm rohkem.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta välisinvestori nominendid on oma Eesti harud kasvatanud sedavõrd võimsaks, et nende koht globaalsetes ettevõtetes on võtmetähtsusega.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on leidnud üles suured turud ja plaanivad neis hüppeliselt kasvada. Märksõnadeks on kohalik disain ja automatiseerituse kõrge tase ning kõrgele lisandväärtusele vastav hind.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“. Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ kestliku ettevõtte nominendid teevad ekstra pingutusi oma tegevuse jalajälje vähendamiseks. Nad peavad teemat enda tegevuse loomulikuks osaks.
Selgusid konkursi “Ettevõtluse auhind" kategooriate esikolmikud. 21 ettevõttel on võimalus saada oma valdkonna parimaks ning võita seejärel tänavune aasta ettevõtte auhind. Riigi pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta parim tööstuse digitaliseerija, innovaator, eksportöör, välisinvestor, pereettevõte, turismiedendaja ja kestlikkuse edendaja.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt allkirjastasid hea tahte kokkuleppe, et edendada koostööd reservväelaste toetamisel ning tunnustada nende rolli riigikaitse põhijõuna.
Ehkki riik panustab jõuliselt kaitsevõime suurendamisse, on Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne lähiregiooniga võrreldes märkimisväärselt madalam. Seetõttu kutsume Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid 24. septembril ärikohtingule teemal „Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet?“, millele järgneb ühine Tallinn Defence EXPO külastus.