Jüri Käo: korras riigirahanduseta majanduskasvu ei tule
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööandjate keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte Riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Peaminister Kristen Michal teatas täna efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja töö alustamisest. Selle töös osalevad ka Eesti Tööandjate keskliidu esindajad ja liikmed.