27. juulil jõudsid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA president Donald J. Trump poliitilise kokkuleppeni, mis seab uue raami ELi ja USA kaubandussuhetele. Tegemist on maailma suurima kahepoolselt majandus- ja investeerimissuhtega: 2024. aastal ulatus kaubavahetus 1,6 triljoni euroni ning igapäevaselt liigub Atlandi mõlemal suunal kaupu ja teenuseid üle 4,2 miljardi euro väärtuses.
Metallitööstusettevõtte OÜ Radius Machining asutaja, Tööandjate kesliidu hariduse töögrupi juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ütleb, et meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. „Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda.“
Tööandjate keskliit tervitab oma uut liiget – AstraZeneca Eesti OÜ-d, mis on osa rahvusvahelisest teaduspõhisest ravimitööstuse ettevõttest. AstraZeneca tegutseb enam kui 100 riigis ja on maailmas tuntud oma uuenduslike ravilahenduste poolest. Ettevõte on Eestis ja Baltikumis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii tegevusmahtude kui ka meeskonna suuruse poolest.
Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Konkursil „Parim praktika 2024“ kõrghariduse kategoorias parimaks praktikandiks valitud Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt „ainepunktide kogumist“.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop. Kriis on selleks parim aeg.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
Suuremaid Eesti tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab andma kokkuhoiu ja parandama hariduse kvaliteeti.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.