Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Keelenõuete karmistamine ettevõtluses ei ole vajalik, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus Scania Eesti AS, juhtiv raskeveokite ja busside müügi ning järelhooldusega tegelev ettevõte Eestis.
Tänavu juba 29. korda toimuva Eesti suurima ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind 2024" erinevate kategooriate esiviisikud on selgunud. Tänavusele konkursile kandideeris ja nomineeriti kokku ligi 170 ettevõtet, mille hulgast valiti välja konkursi seitsme kategooria TOP 5.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Eelmisel aastal "Ettevõtluse auhind" konkursil aasta kestliku ettevõtte tiitli pälvinud A. Le Coqi personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember räägib personaliuudised.ee portaalile antud intervjuus, kuidas ettevõte kestlikkuse teemadega tegeleb ja mida tunnustuse saamine endaga ühes tõi.
Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas lahkub sügisel ametist ja asub tööle tehnoloogiaettevõttes OIXIO. Avalik konkurss keskliidu uue tegevjuhi kohale kuulutatakse välja järgmisel nädalal.
Kui eelmisel aastal ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamilt läbi iga viies, siis tänavu iga neljas õpilane. Matemaatika pole noorte seas popp ja see on kogu ühiskonnale lahendamist vajav probleem, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul tuleb puhkeaeg seaduses täpsemini sõnastada. Segaduse põhjustas ametkondade Euroopa Kohtu otsuse tõlgendus, mis puudutas igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvestamist.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. See saab sündida üksnes riigi ja ettevõtete koostöös.
"Tööandjate tund" värskes saates kõnelesid masinatööstuse liidu juht Andri Haran, masinatööstuse DMC MAX Daetwyler juht Kaili Vohnje ja Nortal Eesti ning ITLi juht Ats Albre.