Töösturid: Eesti võib elektri hinnaga saatusliku vea teha
Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.
Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.
Kutsume sind 5. märtsil Noblessneri Valukojas toimuvale tööandjate aasta kõige tähtsamale sündmusele, majanduskonverentsile ”Tuulelohe lend 2025”. Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil kannab sel korral pealkirja: Kuidas saavutame edu muutunud maailmas?
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta kliimakindla majanduse seaduse praegusel kujul parlamendile menetlemiseks saatmist. Keskliit soovitab riigil loobuda kliimaeesmärkide reguleerimisest plaanitud raamseaduses.
„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas värskes „Tööandjate tund“ raadiosaates autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronics tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.
On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rõhutas Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo parlamendi ees peetud kõnes.
28.–29. novembril toimub Varssavis BusinessEurope’i Conference of Presidents (CoPres), mis toob kokku Euroopa juhtivad tööandjate esindajad. Eestit esindavad Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, tegevjuht Hando Sutter ja välisnõunik Kristi Sõber.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei tohi lõhkuda riigifirmade nõukogude liikmeid valiva nimetamiskomitee süsteemi. See on aidanud riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist professionaalsemaks muuta ja etteheited selle tööle on mõistetamatud.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.