Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
20.–21. novembril osalesid Tööandjate keskliidu esindajatena BusinessEurope’i presidentide nõukogul Nicosias Ain Hanschmidt, Hando Sutter ja Kristi Sõber. Kohtumise põhifookus oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ajal, mil regulatsioonikoormus kasvab, energia on kallis ja geopoliitilised pinged süvenevad. Ühiselt võeti vastu deklaratsioon Küprose tulevasele eesistumisele, mille sõnum on lihtne: Euroopa ettevõtted ei vaja enam lubadusi, vaid reaalseid otsuseid ja tegusid.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema. Saates saavad sõna Magnetic MRO juht Risto Mäeots, Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Tööandjate keskliit toetab riigi plaane muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.