Tööandjad: riigi majandusplaan vajab fookuse teritamist
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Otsing "tööõigus" 40 tk
Piia Zimmermann: paindlikkus tuli töösuhetesse, et jääda
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Tööandjad: kasumimaks peab olema ajutine, nagu poliitikud lubavad
Eesti üks väheseid konkurentsieeliseid teiste arenenud majandustega võrreldes on olnud meie maksusüsteem. See on meelitanud siia investeeringuid ja aidanud majandusel areneda ning seeläbi ühiskonnal jõukamaks saada. Kasumimaksu kehtestamine kahjustab seda trumpi oluliselt.
Arto Aas: uute maksude kehtestamine peab olema viimane õlekõrs
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Tööandjate nõu ministrile: just see pöörab majanduse kasvule
Majandus langeb ja Eesti eksportivad ettevõtted kaotavad konkurentsivõimet. Mida peavad majanduse kasvule pööramiseks tegema ettevõtjad ja mis samme astuma riik,... Loe edasi › Tööandjate nõu ministrile: just see pöörab majanduse kasvule
2024. aasta tööandjaile olulisemad maksumuudatused
Mitmete tööandjaile olulised nõuded ja maksud muutusid sel aastal või muutuvad peagi algaval aastal. Tööandjate keskliit koondas neist olulisemad kokku.... Loe edasi › 2024. aasta tööandjaile olulisemad maksumuudatused
Tööandjate tund: Inseneride puudus teeb Eesti vaesemaks
Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib “Tööandjate tund” värskes saates ABB Baltics juht... Loe edasi › Tööandjate tund: Inseneride puudus teeb Eesti vaesemaks
Jäik tööõigus paneb sama töötajat kaheksa korda tööle võtma
Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, tähendavad sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet. „Administreerimistöö paindlikku... Loe edasi › Jäik tööõigus paneb sama töötajat kaheksa korda tööle võtma
Seminar: Tööturu olukorrast ja töösuhete paindlikkusest
Oktoobri esimeses pooles toimunud seminari fookuses oli tööturg ja töösuhete paindlikkus. Ehkki lühiajaliselt on majanduslanguse tõttu töötajate värbamine lihtsam ja... Loe edasi › Seminar: Tööturu olukorrast ja töösuhete paindlikkusest
Tööandjate tund: Tööandja maksab jäiga tööõiguse eest rängalt
Seekord on “Tööandjate tund” saate fookuses on töötamise ja tööturu paindlikkus. Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et... Loe edasi › Tööandjate tund: Tööandja maksab jäiga tööõiguse eest rängalt
Töörühmade seminar: muudatused tööõiguses
Kolmapäeval, 31. mail toimus Tööandjate keskliidu tervise ja tööturu töörühmade seminar, mille raames anti ülevaade tööõiguse muudatustest ja räägiti lähemalt,... Loe edasi › Töörühmade seminar: muudatused tööõiguses
Piia Zimmermann: inimestele pole vaja e-maile piirates abitust õpetada!
Tööõigus peaks liikuma suurema paindlikkuse suunas, sest nii tööturg kui töötamine on oluliselt muutunud, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik Piia... Loe edasi › Piia Zimmermann: inimestele pole vaja e-maile piirates abitust õpetada!
Sotsiaalne partnerlus ja paindlikud töösuhted (Facilitated access to work through flexible work)
Projekti partnerid ja rahastajad Projekti kirjeldus Rahvusvahelise koostööprojekti Sotsiaalne partnerlus ja paindlikud töösuhted (Facilitated access to work through flexible work)... Loe edasi › Sotsiaalne partnerlus ja paindlikud töösuhted (Facilitated access to work through flexible work)
Kai Realo: koalitsioonileppe tähtsaim küsimus on eesmärk ehk mis Eestis nelja aastaga muutub?
Koalitsioonileppe pikkusest tähtsam on sellega sõnastatav ja võetav eesmärk. Eesmärk ei pea ole numbriline, kuid peaks vastama küsimusele, mis on... Loe edasi › Kai Realo: koalitsioonileppe tähtsaim küsimus on eesmärk ehk mis Eestis nelja aastaga muutub?
Majanduse hea käekäigu eest seisavad valimistel enim Reformierakond ja Eesti 200, vähim EKRE
Erakondade valimislubadusi ja Tööandjate ootuseid kõrvutades selgub, et kõige rohkem seisavad ettevõtluse ja majanduse hea käekäigu eest Reformierakond ja Eesti200,... Loe edasi › Majanduse hea käekäigu eest seisavad valimistel enim Reformierakond ja Eesti 200, vähim EKRE