Heaolu arengukava eelnõu arvestab Tööandjate ettepanekutega

Sotsiaalministeerium on saatnud suurele kooskõlastusringile Heaolu arengukava 2016-2023 eelnõu ja rakendusplaani. Ootame kommentaare ja arvamusi 25. jaanuariks meiliaadressil piia@employers.ee

Hea meel on tõdeda, et eelnõus on arvestatud enamiku Eesti Tööandjate Keskliidu seni tehtud ettepanekute ja märkustega, mis peamiselt puudutasid arengukava tööjõu teemasid (käesolevas dokumendis on need käsitletud 1. alaeesmärgi all mahuga ca 16 lehekülge). Tööandjate ettepanekud pioriteetsete tööturumeetmete osas olid järgmised:

1. Tööturumeetemete väljatöötamisel tuleb silmas pidada tuleviku töösuhteid (nn. targad töökohad), st. eelkõige paindlike töösuhete soodustamist. Muuhulgas on olulised järgmised meetmed:

1) Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude;

2) Osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamine.

Tulemus eelnõus:

Vastavalt Rakendusplaani punktile 1.1.2.4. on 2017.aastaks koostatud analüüs ja ettepanekud paindliku tööaja kokkulepete ja mittepüsivate lepingute kasutamise vajalikkusest ning mõjust tööturu käitumisele.

Rakendusplaani punkti 1.2.4.2. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud sotsiaalmaksu koormuse jagamiseks tööandja ja töötaja vahel eesmärgiga jaotada vastutust tööturu osapoolte vahel ning soodustada töötajate ja tööandjate jagatud panust töötaja tervise hoidmiseks.

Punkti 1.2.4.3. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks muuta sotsiaalmaksu maksmine ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamine paindlikumaks, sh analüüsitud on sotsiaalmaksu mõju osalise tööaja kasutamisele.

Punkti  1.2.4.1. kohaselt on 2016 ja 2017 aasta tegevuseks planeeritud analüüs ja ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse korralduse muutmiseks, mis toetavad töötaja tervist hoidva töötingimuste kujundamist, tööst põhjustatud tervisekahjustuse hüvitamist ning töötajat töölhoidvate meetmete rakendamist. Muuhulgas hõlmab see analüüs ka osalise töövõimetuse ajal töötamise võimaldamist.

2. Soodustada nii töötajate kui ka tööandjate panust töötaja tervisesse:

1) Tööandja investeeringud töötajate tervisesse vabastab riik erisoodustusmaksust;

2) Vastutuste jaotamine tööandja ja töötaja vahel.

Tulemus eelnõus:

Punkti 1.2.4.4. kohaselt on aastaks 2016 koostatud analüüs ja ettepanekud, mis võimaldaks mitte lugeda tööandja panust töötajate tervisedendamisse ja haiguspäevade vältimisse erisoodustuseks.

3. Osalise töövõimega inimeste toomine tööturule:

1) Võimalus töötada ajutise töövõimetuse ajal;

2) Teha tööturu teenused ettevõtjatele lihtsaks, mõistetavaks ning kergesti kättesaadavaks ja kasutatavaks. Tänane olukord eeldab suurt tahtmist näiteks erivajadusega inimeste tööle võtmisel.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktide 1.2.2. kohaselt on eesmärgiks/tegevuseks planeeritud töövõimereformi sihtrühmadele (vähenenud töövõimega inimesed ja tööandjad) teenuste arendamine ja pakkumine ning tööandjatele materiaalsete stiimulite tagamine vähenenud töövõimega isikute värbamiseks.

4. Ettevõtluse ja töötamise keskkonda parandamiseks ametnike senise kontrollifunktsiooni asemel pigem nõustavale ja suunavale koostööle panustamine.

Tulemus eelnõus:

Rakendusplaani punktis 1.1.4.2. on eesmärgiks töötingimuste riiklik järelevalve ja töövaidluskomisjonide tegevuse tagamine ning selle tulemusena on läbi viidud töötingimuste riiklik järelevalve, sh nõustamine ja teavitamine ning menetletud on individuaalsed töövaidlused.