Tööandjate tund: majandus olgu sama tähtis kui julgeolek

Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.

„Ma teadlikult ei tahaks tuua ühtegi uut ideed (majanduse arendamiseks – toim), sest ideid on selgelt juba piisavalt. Praegu on vaja fookust, et neid ellu viia,“ rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Nortal Eesti juht Ats Albre. „Mida ma väga sooviks, on see, et me suudaks nüüd järgmised viis aastat keskenduda fokusseeritult nende elluviimisele. Et see oleks kandev prioriteet, sarnaselt kaitsevaldkonna tugevdamisele.”

Pikalt kestnud majanduslanguse ja ettevõtete ning riigi konkurentsivõime kukkumise peatamiseks on põhimõtted sõnastatud näiteks nii riigi majanduspoliitika kui tööstuspoliitika põhimõtetesse. Lisaks kutsusid Tööandjate keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja teised ettevõtlusliidud kevadel erakondi üles sõlmima valitsuste ülest kokkulepet majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ja sõnastasid selleks kokku 13 vajalikku sammu nii riigile kui ettevõtetele.

Ehkki plaanide autorid erinevad, siis ühisosa on neis suur ehk kasvatada majanduse konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Albre sõnul tuleb rääkida stabiilsest maksukeskkonnast, soodsast energiast, tarkadest inimestest tööturul, välistöötajate palkamise lihtsustamisest, haridussüsteemist ja efektiivsest riigist ning otsustavast bürokraatia vähendamisest.

Bürokraatia sundis advokaati palkama

Masinatööstusettevõtte DMC MAX Daetwyler juht Kaili Vohnje ütles, et annaks ühe nõuandena majandusministrile just soovituse vähendada bürokraatiat. Tema juhitud 100 töötajaga ettevõte ei pidanud viis aastat tagasi tänases mahus bürokraatiaga tegelema, kuid kasvavate nõuete tõttu tuli palgata täiskohaga advokaat.

„Tööandjatele esitatavad nõuded on muutunud niivõrd keerulisteks, et näiteks õigusabikulud kipuvad kasvama ja paljud ettevõtted palkavad endale juriste. Teame, et see ei ole odav kulu,“ selgitas ta. „Infoküllastust on palju ja tööandjaid ei osata veel hästi nõustada, mida on vaja ja mida ei ole vaja. Kui selles ei orienteeru, võid endale tekitada väga-väga suured kulud.“

Majandus peaks olema ministeeriumite ülene teema

Värskelt Eesti Masinatööstuse Liitu juhtima hakanud ja varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonda juhtinud Andri Haran nõustus. „Bürokraatiamasin, mis jahvatab asju läbi, otsustab, teeb valikuid ja viib ellu, on liiga aeglane. Seal on hästi palju poliitilisi ambitsioone kohe kõrval, mis takistavad, aga nendest tuleb üle saada,“ märkis ta.

Lisaks ihkavad ettevõtted tema sõnul tunda, et nad on riigi jaoks olulised, sest raha riigi ülal pidamiseks tuleb majandusest. „Kui majandusministeerium pingutab ja toimetab, siis ülejäänud ministeeriumite puhul on keerulisem aru saada, kas majandus on nende jaoks oluline või ei ole,“ selgitas Haran. „Ministeeriumid peaks valikute ja otsuste juures vaatama ka läbi selle prisma, kuidas mõjutavad need majanduskeskkonda.“

Tema hinnangul võetakse ettevõtlust, eriti tööstust, iseenesest mõistetavana, samuti on viimased aastad hoidnud teisi teemasid üldsuse ja poliitikute fookuses. “Keskset kokkulepet majanduskeskkonna arendamiseks ei ole meil nagunii kunagi olnud, erinevalt kaitsekulutuste valdkonnast. Samas ka kaitsekulusid ei ole võimalik teha, kui majandus ei toimi, kõik tuleb ikkagi sealt,“ rääkis ta. „Majandus peab seetõttu fookusesse tagasi saama ja majandus-kommunikatsiooniministeerium seda selgelt üksi lihtsalt ei jõua.“

Kärbitakse komakohti, suuri otsuseid ei tehta

Vajalike sammude tegemine on Albre hinnangul samuti takerdunud sellesse, et pole poliitilist ja ühiskondlikku lepet. „Paraku on väga palju energiat ja fookust läinud kulude kärpimisele. Kulude koomale tõmbamine on õige, aga kärbime komakohti, mitte ei tee suuri otsuseid, mis puudutavad sotsiaalsüsteemi ja toetuseid,” selgitas ta.

Samuti on puudust olnud ambitsioonist. “90% Nortali käibest on ekspordikäive ja kasv on viimasl viiel aastal olnud üle 30% aastas. See on tulnud ambitsioonikusest – tahame olla globaalne ettevõte ja mängida seal liigas, kus mängivad miljardiliste käivetega ettevõtted,“ selgitas ta. „Tahame olla lisandväärtuses kõrgemal kohal ja pakkuda midagi lisaks ning mitte jääda siia lõksu, kus kasvavad, aga kliendid enam ei osta.“

Kui odavalt enam ei saa, tuleb kallimat müüa

Ettevõtjate hinnangul tagabki lisandväärtuse kasvatamine järgmise eelise. „Püüame sellest teha endale võimaluse, et leida klient, kes pole niivõrd hinnatundlik, aga vajab stabiilsust ja tarnekindlust,“ selgitas Vohnje.

Teise võimalusena tõi ta välja selle, et Eestis on ettevõtted viimastes kriisides ise hakkama saama pidanud. „Mul on jumala hea meel selle üle, et riik ei ole vahepeal meie jaoks midagi ära teinud. Näiteks meie turgude Saksa ja Šveitsi põhiprobleem on selles, et inimesed ei ole enam harjunud töötama. Nad on töötanud osaajaga ja saanud täispalga,” selgitas ta ja viitas näiteks pandeemia- ja energiakriisi aegsetele toetustele. “Meil on palju suuri kliente, kes on üle maailma tuntud tehnoloogiatootjad. Nende  töökultuur ning stabiilsus on päris palju kaotanud, et inimesed on kodukontoris, mitte tööl. Kui on vaja kiiresti reageerida, siis meie Eestis kiiresti suudame reageerida just tänu oma väiksusele ja sellele et, oleme pidanud ise hakkama saama. Oleme saanud sellest ise hakkama saamise mentaliteedist kasu ja seda võiksime müüa.“

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev.