Töötukassa kutsub inimesi üles oma isiklikku tarkvara värskendama

Tehnoloogia kasutamise oskus on muutunud tööl aina olulisemaks, mis paneb neid, kes ei ole senini tehnoloogiaga kokku puutunud tööturul keerulisemasse olukorda. Lihtsamaid protsesse tuleb arvutiga täna teha juba pea igal töökohal, ole sa siis Laohoidja, kaupluse kassiir, turvatöötaja või õmbleja.  Hirm tehnoloogia ees võib just vanematel inimestel tekitada tunde, et neid pole tööturul enam tarvis – robot tuleb ja võtab minu töö ära. Et uue aja tööd mõistust kokku ei jooksutaks, tuleb oma isiklikku tarkvara uute teadmistega värskendada. Tehnoloogia hõlbustab töö tegemist ja toob ellu uusi võimalusi.

Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre kinnitab, et koolitusel osalemine on lihtsaim viis oma oskuste täiendamiseks. Töötukassa pakub tasuta koolitusi ka töötavatele inimestele. „Kui olete  vähemalt 50-aastane töötaja ja teie keskmine sissetulek kuus oli eelmisel aastal alla 1291 euro, saate töötukassa toel lihvida oma seniseid arvutialaseid või nutiseadme kasutamise oskusi või omandada uue arvutigraafika või projekteerimistarkvara tarkusi,“ räägib Andre. Esimene samm on Karin Andre sõnul aga see, et tuleb minna töötukassasse karjäärinõustaja juurde, kes aitab jõuda selgusele millest tuleks alustada koolituse valikul, et õppimisest hiljem tööl kõige rohkem kasu oleks.

IT-oskusi on tänapäeval vaja pea igal ametikohal ja töötajad peavad sellega kaasas käima

“Elementaarseid arvuti- või IT-oskusi on täna vaja nii postikulleril, postisorteerijal kui ka postkontori või postipunkti klienditeenindajal,” ütles Omniva pakiäri personalijuht Terje Tiiman. See võib tema sõnul kulleri jaoks tähendada näiteks vajadust pakiautomaati teenindada või pihuarvuti abil saadetisi väljastada, klienditeenindaja puhul tahvelarvutis postiteenuste vormistamist. Tiimani sõnul saavad praegu selliste toimingutega hakkama ka inimesed, kellele arvutid ja IT-lahendused võõrad on ning seda tänu põhjalikule koolitustööle ja julgustamisele, kuid ka tänu asjaolule, et kõik kasutuselolevad süsteemid on loodud kasutajasõbralikkust silmas pidades.

Kasutajamugavuse olulisust IT-lahenduste puhul märkis ka Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Martensson, kelle sõnul on arvutite kasutamine muutnud igapäevatööd lihtsamaks ning see omakorda motiveerib uusi oskusi omandama.

“Näeme, et kui on kvaliteetne programm, mille kasutajamugavus tipptasemel ning loogika on intuitiivne, läheb õppimine ladusalt,” sõnas Martensson.

Erinevaid tehnoloogilisi abivahendeid on viimaste aastate jooksul kasutusele võetud ka Circle K teenindusjaamades. “Alates arvutist, nutitelefonidest ja lõpetades spetsiifiliste äppidega,” ütles tanklaketi personalijuht Ursula Altmets. “Suund on üha enam paberivaba töökorralduse poole, mis tähendab ka üha rohkem tehnoloogia kasutamist,” sõnas ta. Tehnoloogiat saab kasutada Altmetsa sõnul ka töötajate koolitamiseks: “Näiteks on meil paljud koolitused arvuti taga läbitavad ehk me kasutame traditsioonilise klassiruumi koolituse asemel e-õppe formaati.”

Koolitusi on igale tasemele

Eelmisel aastal osales töötukassa kaudu IT alastel koolitustel ligi 100 töötavat inimest, kes olid vanemad kui 50 aastat. Karin Andre sõnul oli vanim koolituse alustanu oli 63-aastane. „Töötavaid inimesi, kes on vanuses  50 kuni pensioniiga ja kelle palk jääb alla keskmise palga, on aga ligikaudu 100 000. Kui tunned, et tehnoloogia surub end peale, aga pole julgenud endale tunnistada või leidnud lahendust, kuidas selle kasutamisega toime tulla, siis anna endast meile märku – Sa ei ole ainus,“ julgustab ta.

Viktor

60ndates Viktor oli pikki aastaid töötanud ühes tööstusettevõttes lihttöölisena. Tema IT alased teadmised olid väga väikesed ja nii läks ta kõigepealt algtaseme arvutikoolitusele, et oskaks igapäevaselt arvutit kasutada. Arvutit ei olnud Viktor oma nooruses õppinud, kuid arvutikoolitust oli väga vaja, sest tööotsingud on läinud üha enam arvutipõhiseks ja tööturg nõuab arvuti tundmist. Koolituse lõpuks olid selged nii e-posti, internetipanga kui tööportaalide kasutamise nipid ja ta sai ka kandideerimisdokumente elektrooniliselt saata.

Maie

50ndates Maie läks arvutikoolitusele, selleks et teha karjääripööre – leida tööd arvutialal. Tema varasemad töökohustused olid pakkunud võimalust arvutiga lähemalt sõbraks saada ja tekitanud huvi ennast täiendada. Maie läbis AutoCAD baaskoolituse ja sai juurde joonestusoskusi. Et aga süües kasvab isu, siis on Maie tulevikuplaanides juurde õppida ka  veebilehtede tegemist ja haldamist.

Helle

50ndates Helle läks arvutikoolitusele, et leida tulevikus uus töö. Soov oli alustada ettevõtlusega ja oma tehtud toodetele oli vaja leida loomingulisemaid reklaamimisevõimalusi. Nappis aga teadmisi internetiturundusest. Helle tunnistas, et eks väike kõhklus oli ikka sees, aga asjata – koolitus andis uusi ideid ja lahendusi

Aleksander

60ndates Aleksandril jäi puudu praktilistest ja teoreetilistest arvutialastest oskustest ning teadmistest. Selleks, et uuesti meelepärases valdkonnas tööd leida oli vaja läbida projekteerimistarkvara koolitus. Koolitus andis vajalikke töövõtteid nii jooniste loomiseks, lugemiseks kui töötlemiseks. Aleksander ei salanud, et õppimine polnud lihtne, samas pakkus eduelamusi ja mis peamine aitas kaasa tööalaste eesmärkide saavutamisele.

Põhjused ja vajadused, miks õppima minnakse on erinevad, kuid kõik neli oma loo rääkinud inimest rõhutasid, et nüüd on neil oma elu üle suurem kontroll ja paremad võimalused, nad tunnevad, et nemad juhivad oma tööelu. Koolituste kohta saab rohkem infot www.töötajaõpi.ee või telefonilt 15501.