Olavi Lepp: rohepöörde keskmes olgu majanduse konkurentsivõime

Rohepööret on Eestis kõige rohkem maitsta saanud eksportivad tööstused. Kuna Eesti jäi rohepöörde alustamisega muu Euroopaga võrreldes kümmekond aastat hiljaks, siis mõju ülejäänud ettevõtete ja ühiskonnani laiemalt alles jõuab, kirjutab Äripäevas ilmunud kommentaaris Swedbank Eesti juht ja Tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.

Euroopa Liidu roheleppes kokku lepitu on õige suund. Samas pole me sellest suutnud oma riigis piisavalt rääkida – milliseid muutuseid ja ootuseid tähendab see Eestis haridusele, ettevõtlusele ja tuleviku ärimudelitele. Eesti tööandjatele ja ühiskonna liikmetele läheb see hilinemine seetõttu maksma hulga närvirakke, sest peame mingites küsimustes kiiresti tegutsema hakkama, kuigi meil ei pruugi selleks veel vajalikke lahendusi olla.

Õnneks ei ole Euroopa tervikuna meie eest valgusaastate kaugusele eest ära liikunud. Küll on nende tegevuskavad selgemad ja ärimudeleid proovitud kohandada juba viimased viis aastat. Samuti on meie Euroopa suunal eksportivad ettevõtted pööret ja sellega kaasnevaid muutusi oma töös juba näinud – neilt on nõutud, et materjalid ja protsessid oleksid energiaefektiivsed, keskkonnale väikese jalajäljega ja ettevõtte juhtimine hea. See ootuste ring laieneb nüüd, osadele ootamatult, ka teiste ettevõteteni.

Rohepööre on ettevõtjatele võimalus, sellest pole küsimustki, kuid selle võimaluse ära kasutamise juures on üks suur „aga“.  Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Tööandjate keskliidu arvutuste järgi tähendab see Eestis umbes 20 miljardi euro jagu investeeringuid, lisaks energiasektori kaasajastamisele ka elamumajanduses, transpordis ja põllumajanduses. Selle raha jõudmine investeeringutena majandusse sõltub aga ka poliitikutest, ametnikest ja riigijuhtidest, sest ettevõtjad ja investorid üksi rohepööret ära ei tee.

Suur hulk ettevõtjaid on valmis sellega kaasa minema, kuid nad vajavad selleks selget kava – kuhu me täpselt läheme. Sellist terviklikku tegevuskava Eestil veel ei ole. Kuni eesmärki ei ole selgelt sõnastatud, ei saa keegi ka enda käitumist kohandama hakata.

Teadmine vajalikust on avalikus sektoris olemas, kuid seni on tegevused ja pöörde juhtimine olnud killustunud ja ebaveenev, mõjudes pealesurutuna. Räägitakse kitsalt oma vaatenurgast, vahel ka teineteisele vastu ja puudu on tervikpilt. Kui riik suudaks eksperdid ja nende teadmised nii ametnike kui poliitikute seas koondada usutavaks ja pikaajaliseks teekaardiks, siis ettevõtjad tuleksid sellega kaasa ning investorid saaksid oma otsuseid teha.

Suured transformatsiooniprojektid nõuavad ka rahastust ja võtavad ellu viimiseks 5-20 aastat. Pange end panga krediidikomitee liikme rolli mõnd sellist projekti kaaludes – kui ta ei tea, mis saab kolme aasta pärast elektrihindadega, kuidas suhtutakse Eestis metsa majandamisse või miks ja kui palju tahetakse Eestis elamuid renoveerida. Kui krediidikomitees tekib tunne, et vähemalt järgmist viit aastat näeme päris hästi, siis on juba võimalik otsuseid teha. Kui tunneme hästi vaid järgmist kahte aastat, siis mõni võib vastu olla. Õigustatud põhjustel.

Rohepöörde keskmes peakski olema siinse majanduse konkurentsivõime ja selle kasvatamine. Kui kaitseküsimustes suudame end kokku võtta, siis tööstusettevõtete lisandväärtust võtame iseenesestmõistetavana ega taha nende kaitseks mobiliseeruda. Aeg-ajalt peame seda aga tegema. Suurtes Euroopa riikides ja Skandinaavias mõistetakse selgemini, et ettevõtluse kaudu luuakse suur osa ühiskondlikust väärtusest ja majanduslikust rikkusest ning ettevõtete huvide eest seistakse jõuliselt. Seetõttu on oluline oma ettevõtlust mõista ja selle huve kaitsta.

Lisaks peavad nii ettevõtjad kui ühiskonnaliikmed rohkem häält tegema nii kõlvatu konkurentsi kui riskantsete poliitiliste otsuste suhtes, mis panevad ettevõtted ja tarbijad näiteks tooraine tarnijast sõltumise tõttu haavatavasse seisu. Ka see on konkurentsi küsimus – laseme rohepöördes kohalikul ettevõtlusel hääbuda ja loodame mujalt odavamalt saada ning lõpuks saame hoopis šoki. Seega peab riigil olema võimalus tagada baastase kriitiliselt vajalikus – energeetikas, toiduga varustatuses jne.

Nüüd seisnebki juhtimisülesanne selles, kuidas jõuda näiteks poole aasta pärast punkti, kus Eestis oleks enam-vähem kõikide sektorite esindajatele ja ka eraisikutele selge, mis suunas rohepöördega Eestis liigume ja mida keegi tegema peab. See algab hästi väikestest asjadest – alates prügi sorteerimisest ja lõpetades ärimudelite muutmistega.

Loe ka tööandjate manifesti ettepanekuid rohepöörde sel moel tegemiseks, et ettevõtluse konkurentsivõime sellest kasvaks.

Rohepöörde tegemisest rääkisid Olavi Lepp ja Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ning Ragn-Sells Eesti juht Kai Realo saates “Tööandjate tund”. Seda saab kuulata siit.