Tööandjad tervitavad finantstehingute maksu toetamisest loobumist

Eesti Tööandjate Keskliit tervitab rahandusminister Sven Sesteri otsust loobuda finantstehingute maksu toetamisest. Vastava ettepanekuga pöördumise, kuhu olid alla kirjutanud 11 üle-euroopalise tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE liikmesorganisatsiooni presidendid, saatsime rahandusministrile novembris.

Üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis plaanitav finantstehingute maks mõjuks negatiivselt nii konkreetsete riikide kui ka Euroopa Liidu majandusele, mis on hetkel niigi hapras seisus. Finatstehingute maks toob kaasa senisest kõrgemad tehingutasud. Samuti suurendab see pikemas perspektiivis oluliselt kapitali kaasamise maksumust, vähendab London Economicsi hinnangul ettevõtete investeeringuid ja selle mõju võib kokkuvõttes olla majanduse kahanemine koguni 1 protsendi võrra. Samuti oleks sellel ebaproportsionaalselt suur mõju väikestele ja keskmise suurusega etevõtetele ning ka eraisikutele, kes investeerivad näiteks pesionifondidesse või elukindlustusse, seisis pöördumises.

Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (Ecofin) kohtumisel Brüsselis lepiti 8. detsembril kokku mõned finantsteenuste maksu puudutavad detailid, kuid Eesti otsustas viimasel hetkel end sellest plaanist distantseerida.

“Läbirääkimiste käigus on maksu aluspõhimõtete esialgne kokkulepe meie algeesmärkidest tõhustatud koostööga liitumisel palju kaugenenud. Näiteks on maksubaas kitsenenud ja ta mõjud osaliselt ettenägematud, arvestades, et oleksime oma regioonis ainus selliselt finantssektorit maksustav riik,” kommenteeris Sester Delfile.

Seega toetab finantstehingute maksu nüüd vaid kümme riiki: Austria, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.