Riigireformi Radar: ettepanekuid on ohtralt, kuid tegemata töö prioriteetide seadmisel tõi hindeks “kolme”
Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar annab riigireformi edenemisele hindeks “kolme”. Muret tekitavaks võib pidada valitsuse tegemata tööd prioriteetide seadmisel ja võimetust kriitilisi tegevusi vähem tähtsatest eristada – ettepanekuid riigi reformimiseks on palju, kuid muutuste elluviimine võiks olla tõhusam.
Radari kolleegium hindas möödunud aasta novembris moodustatud võimuliidu tegevust riigireformi elluviimisel esimest korda. Praxise juhatuse esimehe Tarmo Jüristo sõnul kajastab rahuldav hinne edusamme, kuid ka olulisi puudujääke: “Aasta esimesel kolmel kuul on valitsus silmnähtavalt tegelenud plaanide seadmise ja analüüsiga, kuid samas ei ole jõutud sellest kaugemale, otsuste ja tegudeni.“ Kõige suuremateks edusammudeks võib Jüristo sõnul pidada riigireformi tegevuskava loomist, ajakavakohast edasiminekut omavalitsuste ühendamise ja maavalitsuste kaotamisega.
Radari hinnang toob kõige suuremate takistustena riigireformi edenemisel välja tegevuste ja ettepanekute killustumise ning kriitilise tähtsusega otsuste viibimise. Omavalitsuste ühinemise tähtajaks on kohalikud valimised selle aasta oktoobris. Maavalitsuste töö lõppeb 31. detsembril 2017. Kolleegiumi liikme Jaak Aaviksoo sõnul peaks kiiresti lähenevaid tähtaegu arvestades keskenduma teisejärguliste ideede arutamise asemel kõige olulisemale – haldusreformile ja maavalitsuste reformile. „Reformid takerduvad tegemata valikutesse. Avalike ülesannete jaotus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ning nende rahastamise mudel peaks olema praeguseks juba otsustatud, kuid seda ei ole tehtud. Selle asemel on saanud palju leheruumi ideed riigiasutuste ümberkolimisest, asepeaministrite ametikoha loomisest ja ministrite piirarvu seadmisest ning kodanike võimalusest pöörduda otse riigikohtusse. Kuid kogu jõud ja koostöö – nii poliitilisel, kuid ka ametnike tasandil – peaks olema suunatud kohaliku halduse reformide elluviimisele,“ tõi Aaviksoo välja vajaduse prioriteete seada.
Probleemide lahendamiseks annab Radari kolleegium mõned soovitused. Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari hinnangul peaks valitsus reformi juhtimisel võtma appi 80/20 printsiibi. „20 protsenti prioriteetsetest eesmärkidest või tegevustest määravad ära 80 protsenti tulemustest. Omavalitsuste ühendamise lõpuleviimine ja maavalitsuste tegevuse lõpetamine peaksid olema selle aasta peamised ülesanded. Vähem olulistele riigireformi ideedele, näiteks riigiasutuste pealinnast välja kolimisele, võib anda pikema tähtaja,“ võttis Tamsar olulisemad põhimõtted kokku. Samuti peaks senisest oluliselt enam tähelepanu pöörama tagavaraplaanile ja kodanikukesksele vaatele – mis saab siis, kui mõned omavalitsused või omavalitsusliidud ei suuda ühinedes tagada elanikele järjepidevat avalike teenuste osutamist? „Hetkel sellist riskide maandamise programmi ei ole, kuid tõsisemate probleemide tekkimisel on tõenäoline, et rahulolematus kandub üle ka valitsusele,“ tõdes Tamsar.
Radari soovitusi välja tuues tõdes Tamsar, et positiivne on see, et uus koalitsioon võtab riigi reformimist tõsiselt. „Reformi tegevuskavas on olemas hea reformi juhtimise mudel. Valitsusjuhil on selles kandev roll, riigihalduse minister on tema parem käsi ja teised ministrid ning ministeeriumid on otsustamisse kaasatud. Tahaks väga näha, et selline koostöö veel paremini toimima hakkaks,“ võttis Tamsar kolleegiumi hinnangu kokku.
Riigireformi Radar hindab reformi edenemist kord kvartalis. Hinde annab konsensuslikult kolleegium, kuhu kuuluvad: Aivo Adamson, Annika Uudelepp, David Vseviov, Heldur Meerits, Jaak Aaviksoo, Külli Sarapuu, Külli Taro, Maarjo Mändmaa, Olari Taal, Taavi Veskimägi, Tarmo Jüristo, Tiina Randma-Liiv ja Toomas Tamsar.
Loe lähemalt Riigireformi Radari lehelt: www.reformiradar.ee