Ärihommik energiakriisist: kas elektrit ja gaasi jagub ning kas ettevõtjad ka aidatakse?
Täna toimus septembrikuine Tööandjate Keskliidu liikmete ärihommik, mille fookuses oli energia. Juttu tuli nii energiahinna kõrgest tasemest ja energiahinna edasisest väljavaatest, samuti kas ning milliseid abimeetmeid tasub oodata ettevõtjatel riigilt.
Ärihommikul kõnelesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar, Nord Pool Balti piirkonna juht Ingrid Arus ja Eleringi äriarenduse üksuse juht Erkki Sapp.
MKMi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar rääkis, et energiakriisi põhjused on lisaks palju räägitud Vene sõjale Ukrainas ka vähenenud tuumaenergia ning viimase 500 aasta suurim põud Euroopas, mis on takistanud nii energia tootmist kui näiteks söe tarnimist elektrijaamadesse.
Vene gaasist loobumine ja uute tarnijate valimine on selle hinnale tähendanud Ameerika mägesid. Gaasituru muutuste tõttu hinna stabiliseerumist lähiaastatel näha ei ole ja tasemele 50 eurot/mWh võiks hind Tatari sõnul langeda nelja aasta pärast.
Kõrgete hindade tõttu toetavad riigid nii era- kui äritarbijaid. Kui eraklientide abistamiseks on Eestis paigas nii kompenseerimismudelid kui peagi valmib sotsiaalelektri plaan, siis ettevõtete toetamise osas valitsuses üksmeelt ei ole. Tatari sõnul on poliitikute soovid liiga erinevad – soovitakse nii universaalteenuse laiendamist äriklientidele ehk arvete kinni maksmist (kallim lahendus) või toetada ettevõtteid, et nad saaksid soodsamatele lahendustele üle minna (võiks olla soodsam lahendus).
Näiteks Tööandjate keskliidu liikmete seas läbi viidud küsitlus, mille tulemused ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitati, oodati enim elektrile hinnalae seadmist 200 eurole megavatt-tunni eest. Kuna teised riigid oma ettevõtjaid toetavad, peab seda tegema ka siinsete ettevõtjate arvates. Vastasel juhul kaotavad Eesti ettevõtted konkurentsivõimes.
Kas ja millised meetmed Eesti ettevõtetele kehtestab, selles Tatari sõnul veel poliitilist kokkulepet veel ei ole. Osaliselt sõltuvad võtted ka Euroopa Komisjoni plaanidest, mida Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen kolmapäeval oma kõnes esitleb. Ilmselt jäävad Tatari sõnul fookusesse tarbimise vähendamine ja tarbimise juhtimine tiptundidelt väiksema nõudlusega tundidele ning hinnalagi Vene gaasile. Keerulisem on aga ellu viia taastuvenergia tootjatelt osa rahavoo ära võtmist.
Kohe saavad siinsed ettevõtjad aga kriisi leevendamiseks Tatari sõnul kasutada näiteks KredExi vahendeid alternatiivsetele kütteallikatele üle minna, samuti liituda kaugküttevõrguga.
Samuti tuli juttu Eesti uuest eesmärgist toota 2030. aastal tarbitav elekter ise ja taastuvatest allikatest. Ettevõtjate skepsisele selle plaani osas vastas Tatar selgituseks, et selle eesmärk ei ole põlevkivijaamade sulgemine, vaid toota taastuvenergiat sama palju kui on Eesti aastane tarbimine. Ehk enamikul tundidest aastast jagub Eestis võimsusi oma vajaduste katmiseks, ülejääk eksporditakse ja nendel tundidel, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, käivitatakse juhitavad lisavõimsused. Selleks võivad olla nii põlevkivi, aga ka biomassil põhinevad jaamad.
Selle eesmärgi täitmiseks on tema sõnul vaja üht meretuuleparki, üht 1000 MWh võimsusega maismaatuuleparki ning jätkata päikeseparkide rajamisega. Seega ei ole see Tatari sõnul ületamatu eesmärk.
Nord Pooli Balti piirkonna juht Ingrid Arus selgitas, kuidas elektribörs toimib ja milliseid muutuseid kõrged hinnad selle töös kaasa toovad. Näiteks loobuti tema sõnul elektrihinna ülempiiri tõstmisest 21. septembril. Augustis saavutatud rekordiline hind 4000 eurot mWh tähendanuks seniste reeglite järgi uue hinnalae seadmist 5000 eurole.
Euroopa Komisjoni oodatava energiaturule sekkumise kohta kommenteeris Arus, et tema ootab nende puhul kolme põhimõtte järgimist.
Esiteks peaksid meetmed olema üle-euroopalised, sest energiaturg on rahvusvaheline.
Samuti peaks sekkumine turule olema ajutine.
Lisaks tuleks ka võimalike hinnalagede korral keskenduda ka tarbimise vähendamisele, sest hinnalagi ei too odavat elektrit turule.
Sel aastal ja kütteperioodil mõju avaldavatele meetmetele lisaks plaanib Euroopa Komisjon elektribörsi ka põhimõttelisemalt ning need sammud jõuavad avalikkuse ette järgmise aasta alguses.
Eleringi äriarenduse üksuse juht Erkki Sapp rääkis varustuskindlusest ehk kas elektrit ja gaasi küttehooajal jagub. Kokku võtvalt – jagub.
Näiteks gaasi tarbimine on vähenenud ja regioonis on piisav varu ka külmemateks päevadeks ning ettenägematuteks sündmusteks.
Elektri puhul peaks tiputarbimise tundidel olema siinses piirkonnas ülejääk 5 Gw. Tootmisvõimsusi on piisavalt, kuid võimsuste varu on külma talve korral madal, märkis Sapp.
Täiendava küttehooaja-eelse varustustuskindluse ülevaate teevad süsteemihaldurid oktoobris ja novembris. Selle kohta leiab jooksvalt infot Eleringi kodulehelt.
Järgmine ärihommik toimub oktoobri alguses ja selle kohta jagame Tööandjate Keskliidu liikmetele jooksvalt infot.
Foto: Fre Sonneveld/Unsplash