Ain Käpp palgadirektiivist: suunda saab hoida tarbetu bürokraatiata
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp ajalehe Äripäev veergudel. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Tööandjad on mõistnud palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärki ehk saavutada see, et tööd tasustataks võrdväärsetel alustel. Samas on tööandjad olnud kriitilised eesmärgi rakendamise viisi ehk täiendava aruandluskohustus ja tarbetu bürokraatia vastu. Lisaks juba keelab seadus soolist diskrimineerimist.
Seetõttu on Eesti tööandjaid esindav keskliit toetanud algusest peale direktiivi üle võtmist minimaalsel kujul ehk olemasolevaid andmeid kasutades ja tööandjaile täiendava aruandluskoormuseta.
Kõige rohkem lisatööd tookski detailse töötasustruktuuri loomise kõrval regulaarne aruandlus suurematele tööandjatele ning nendega seotud selgitamiskohustused nii ettevõttes sees kui ühiskonnas laiemalt. See ei ole nii mustvalgelt selge küsimus, millele suudaks ammendavalt vastata järjekordse regulatsiooniga. Ka viimane põhjalikum uuring tunnistab, et Eesti palgalõhe põhjustest suudetakse selgitada 40%.
Siinsed tööandjad on juba toonud näiteid, kuidas lisanduv bürokraatia tähendab täiendavate töökohtade loomist ja inimeste palkamist ainult selle küsimusega tegelemiseks. Avalikkuses on kõlanud väiteid, et bürokraatia lisandumine polevat suur probleem, sest see langeb vaid suuremate tööandjate õlule. See ei ole aga veenev argument.
Nii Eesti kui Euroopa on võtnud eesmärgiks vähendada majandust kägistavat bürokraatiat ja seetõttu tuleb otsustavalt keelduda igasugusest ülearusest nõudest, mis majanduse konkurentsivõimet ei kasvata. Seetõttu saatis ka 20 miljonit tööandjat esindav BusinessEurope veebruaris Euroopa Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile ettepaneku panna direktiivi üle võtmine kaheks aastaks pausile.
Enamik liikmesriike pole direktiivi üle võtmiseks tähtajaks piisavalt edusamme teinud ja seda mitte tahte puudumise, vaid direktiivi keerukuse, oluliste kultuuriliste erinevuste ning süsteemsete muutuste tõttu, mida see nõuab. Nii ongi seda tähtajaks üle võtmas seitse Euroopa riiki.
Lisaks tasub märgata, et Eesti palgalõhe on järjekindlalt vähenenud, ka eelmisel aastal ja oli läbi aegade madalaim. 1990. aastatega võrreldes on lõhe kahanenud enam kui kaks korda.
Artikkel ilmus ajalehe Äripäev arvamusveergudel.