Tööandjate uuring: kriis andis ettevõtete digiarengule tugeva nükke

Viilup Uuringud viis tööandjate hulgas läbi uuringu, et kaardistada digitaliseerimisest tulenevad probleemid töösuhetes ja pakkuda vajalikud lahendused poliitikaettepanekuteks. Uuriti, milline on digitaliseerimisest tulenev muutus töösuhetele ning konkreetsetel valdkondadele nagu töökorraldus, tingimused, pakkumise ja nõudluse tasakaal ning kvalifikatsioon.

Uuriti paindliku töö korraldusega seotud digitaliseerimisvõimaluste kasutamise kohta ettevõtetes ning selgus, et enamikul oli loodud turvatult andmetele ligipääs organisatsiooni serveritele välisest asukohast, töötajatega seotud paberimajandus muudetud digitaalseks ning meeskonnad jagavad virtuaalselt töötulemusi. Kuni pooltel on andmed koondatud ühte ligipääsetavasse tarkvarasse ning viiendikul kuni veerandil toimub tootmise kontroll distantsilt.

Tegutsemisvaldkondade lõikes olid digitaliseerimise võimaluste kasutamises erinevused suuremad kui piirkonniti, ametite ja töötajate arvu alusel. Töötajatega seotud paberimajandus oli näiteks digitaalne pea kõigis info ja side ning finants-ja kindlustustegevuse valdkondade ettevõtetes, samas majutuses ja toitlustuses oli keskmisest oluliselt vähem paberimajandust digitaliseeritud. Virtuaalselt jagati meeskonnas töötulemusi keskmisest oluliselt enam info ja side ning finants-ja kindlustustegevuse valdkondade ettevõtetes ning vähem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Töötlevas tööstuses oli oluliselt enamatel, pea pooltes ettevõtetes, võimalik tootmist kontrollida distantsilt.

Digitaliseerimise võimaluste kasutamise osas piirkonniti suuri erinevusi ei olnud. Üle pooltes ettevõtetes oli loodud turvatult andmetele ligipääs organisatsiooni serveritele välisest asukohast, töötajatega seotud paberimajandus muudetud digitaalseks ning meeskonnad jagavad töötulemusi virtuaalselt, umbes pooltel on ka andmed koondatud ühte ligipääsetavasse tarkvarasse. Tootmise kontroll distantsilt oli üle viiendikul vastajaist, välja arvatud Tallinnas, kus vaid alla kümnendiku tõid seda varianti esile.

Kui võrrelda erineva töötajate arvuga organisatsioone, siis ka seal polnud digitaliseerimise võimaluste kasutamises suuri erinevusi. Alla 50 töötajaga ettevõtetes oli oluliselt vähem (8%, keskmine 22%) neid, kes said tootmist kontrollida distantsilt. Üle kolmveerandis ettevõtetes oli loodud turvatult andmetele ligipääs organisatsiooni serveritele välisest asukohast, samas tootmise kontroll distantsilt oli võimalik kuni kolmandikul.

Tegutsemisvaldkondade lõikes olid digitaliseerimise võimaluste kasutamises erinevused suuremad kui piirkonniti ja töötajate arvu alusel. Muudes valdkondades oli oluliselt rohkem neid, kes olid loonud andmetele turvatud ligipääsu organisatsiooni serverite väliselt. Töötajatega seotud paberimajandus oli digitaalne pea kõigis info ja side ning finants-ja kindlustustegevuse valdkondade ettevõtetes, samas majutuses ja toitlustuses oli keskmisest oluliselt vähem paberimajandust digitaliseeritud.

Virtuaalselt jagati meeskonnas töötulemusi keskmisest oluliselt enam info ja side ning finants-ja kindlustustegevuse valdkondade ettevõtetes ning vähem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Töötlevas tööstuses oli oluliselt enamatel, pea pooltes ettevõtetes, võimalik tootmist kontrollida distantsilt.

Ametite lõikes ei olnud olulisi erinevusi ettevõtetes digitaalsete võimaluste kasutamises. Enamikul ettevõtetest oli loodud turvatult andmetele ligipääs organisatsiooni serveritele välisest asukohast, töötajatega seotud paberimajandus muudetud digitaalseks ning meeskonnad jagavad töötulemusi virtuaalselt. Kuni pooltel on andmed koondatud ühte ligipääsetavasse tarkvarasse ning viiendikul kuni veerandil toimub tootmise kontroll distantsilt.

Digitaliseerimisega seotud piirangud ja võimalused

Intervjueeritud tööandjad püüdlevad paberivaba asjaajamise poole, mis võimaldaks kaugtööd ja vajalike andmete kiiret kättesaamist. Põhilise takistusena toodi välja osade töötajate väheseid digioskusi ja uute tarkvarade juurutamisega seotud tehnilisi probleeme. Tervisekriisi tõttu kodukontoritesse siirdumisega kaasnesid turvaliste ligipääsude tagamine ning varasemalt veel paberil olnud andmete digitaliseerimine. Kohati oli väljakutseks ka töötajate koduse internetiühenduse halb kvaliteet.

Tervisekriisi tõttu kaugtööle suundumine sundis töötajaid oma digioskusi täiendama, kuid kõigi jaoks ei olnud see kerge. Kui kaugtöö pole võimalik, siis on paberivaba asjaajamist kohati veel keerulisem saavutada. Mõned personalispetsialistid tõid näiteks välja, et sooviksid, et töötajad saaksid elektrooniliselt tööajagraafiku kinnitada, vaadata puhkuse jääki, esitada uuendatud kontaktandmed jne, kuid kõigile ei ole see jõukohane. Kuigi töötajatele on pakutud algtaseme digioskuste koolitusi, ei soovita seal osaleda ja digitaalseid lahendusi kasutusele võtta.

Uute tarkvarade juurutamise ja töötajate väljaõpetamisega kaasnevad kulud. Tervisekriisi tõttu pidid osad tööandjad tegema lühikese aja jooksul suuri investeeringuid, näiteks kliendiandmete turvaliseks kättesaamiseks üle võrgu, tarkvara litsentsideks jne. Toodi välja ka vajadust COVID vaktsineerimis-, läbipõdemis- ja testitõendite kontrollimise süsteemi loomiseks ning IT-spetsialisti palkamiseks, kes aitaks töötajatel uute digilahendustega paremini toime tulla.

Mobiilsus võimaldab palgata inimesi üle maailma

Tööandjad rõhutasid, et muutunud töökorraldus võimaldab kergemini otsida tööd teisest riigist või töötada pool aastat sobiva kliimaga riigis. See seab tööturu suurema surve alla. Kaudselt võib see mõjutada ka ettevõtteid, kus kaugtööd teha pole võimalik. Näiteks noored pidavat üha enam eelistama töökohti, kus neile võimaldatakse paindlikku tööaega ja töötamise kohta. Lisaks on osade töötajate jaoks vastumeelne vaktsineerimissertifikaadi nõue. Seega muutub tootmise ja klienditeenindusega seotud töökohtadele töötajate leidmine veel raskemaks.

Üldiselt leidsid intervjueeritud, et tööaja ja –koormuse osas tuleks olla võimalikult paindlik, et leida häid töötajaid ja motiveerida neid efektiivselt töötama. Nii intervjuudes kui ka fookusgrupis toodi välja, et üha vähem on standardse tööaja soovijaid, nii noorema põlvkonna hulgas kui ka vanemaealistel, kes ei suuda enam täiskoormusega töötada. Samuti on värsketel lapsevanematel mugav töötada osakoormusega (vanemahüvitises kaotamata).

Positiivsena mainiti ka seda, et eesmärgipõhise juhtimise korral ei ole oluline tööaeg, vaid eesmärgi saavutamine ja töötaja motivatsiooni aitab tõsta talle antav otsustusvabadus tööaja osas. Kõigil tööandjail pole võimalik pakkuda kaugtööd, kuid ebastandardsete tööaja kokkulepped aitavad ka neil paindlikkust suurendada.

Katmata vajadused ja tööandjate ootused riigile

Intervjueeritutelt uuriti ka katmata vajadusi seoses digitaliseerimisega. Tööandjad nimetasid peamiselt paindliku töökorraldusega seotud puudujääke, näiteks paindlikumaid töövorme toetavaid regulatsioone ning kiire interneti olemasolu maapiirkondades. Tööandjatele valmistab segadust kodukontoris tööohutuse tagamine, seejuures tööõnnetuse ja tervist kahjustava töö määratlus (ajutiselt) kodust töötades. Ettevõtjatel on tõsiseid raskusi vajalike IT spetsialistide leidmisel, mis muudab digitaliseerimise keerukamaks.

Tööandjate põhiootus on, et nendega konsulteeritakse seaduste loomisel ja nende vajadusi võetaks arvesse. Digitaliseerimisega seotud väljakutsed on põhiliselt sellised, mida ettevõtted peavad ise lahendama, aga töölepingutega seotud seadusandlust soovitakse paindlikumaks muuta. Toodi ka välja, et eeskuju võiks võtta näiteks Leedu seadusandlusest, kus vajalikud muudatused on tehtud.

Digitaliseerimisega otseselt seotud väljakutsed on põhiliselt sellised, mida ettevõtted peavad ise lahendama. Küll aga toodi välja, et kaudselt saaks riik aidata:
• soodustades arendajate, andmeanalüütikute jne koolitamist või sissetoomist;
• suunates oma praktikatega ettevõtteid digitaliseerimise poole (nt e-arvetele üleminek aitas);
• riigile kuuluva infrastruktuuriga seotud ettevõtteid andmebaaside ühildamisele suunates;
• riiklikult toetatud ümberõppes rohkem keskendudes sellele, mida tööturul on vaja lähitulevikus – näiteks hüvitise saamiseks on töötutel vajalik karjääriplaani koostamine, mis vastab tööturu vajadustele;
• koolides õpetataks piisavalt digioskusi, mida noortel on tööjõuturule suundudes vaja;
• kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades paremini soodustades, igal pool ei piisa vaid külakeskuste ühendamisest.

Pakuti ka välja, et riigi poolelt võiksid olla lisahüved ettevõttele, kes digitaliseerimist populariseerivad ja valdkonda arendavad. Samuti pakuti välja idee luua digitaliseerimise toetus ettevõtetele, mis oleks analoogne Kredexi korterelamu rekonstrueerimistoetusele.

Isikuandmete säilitamisega seotud regulatsioonid põhjustavad tööandjatele peavalu, samas saavad nad nende vajalikkusest aru. Leiti, et tööandjail oleks abi inimeste teadlikkuse tõstmisest delikaatsete isikuandmetest. Näiteks dokumendist foto tegemine tekitab osades inimestes usaldamatust, isikukoode peetakse delikaatseteks isikuandmeteks jne, aga samas soovivad kliendid terviseandmete e-postiga saatmist.

Veel tõdeti, et riigipoolne andmete kogumine on muutunud paremaks, eriti Statistikaameti kogutavate andmete osas. Aegajalt küsitakse siiski andmeid, mis on süsteemides olemas, näiteks Sotsiaalkindlustusametis puhkusetoetuse korral või pakendiringluses. Leiti ka, et riigiasutuste hallatavaid e-keskkondi võiks veel parandada. Eelkõige tehti ettepanekuid seoses Töötamise Registriga.

Peamiste digitaliseerimisest tingitud võimalustena rõhutati personalitöö efektiivsemat tööprotsessi ja andmeanalüüsi ning kaugtööl andmete kättesaadavaks tegemist. See omakorda võimaldab tööle võtta eri piirkondadest inimesi ja laiendab tööturu valikuid. Töövõtjatel on võimalus uusi oskusi saada, mis annavad neile eelise tööturul. Samas võib digitaliseerimine tingida ka töökoha kaotuse ja ümberõppe vajaduse.

Uuringu viis Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel 2021.aasta II poolaastal läbi uuringufirma Viilup Uuringud. Uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu ülesannete lahendamiseks alustati info kaardistamist olemasolevatest allikatest, lisaks viidi läbi fookusgrupp ning 11 süvaintervjuud, kus osalesid personalispetsialistid ja tegevjuhid. Kolmandaks viidi läbi kvantitatiivne küsitlus, et välja selgitada erinevate probleemide ja vajaduste ulatuste osakaalud. Küsitlusele vastasid 251 tööandja esindajat, kellelt uuriti tervisekriisist tingitud probleemide ja võimaluste kohta, samuti nende valmisolekut tulevasteks kriisideks.

Uuring on osa rahvusvahelisest projektist Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“.

Uuring_digitaliseerimine_Viilup Uuringud_2022

Foto: Canva.com