Tööstusjuhtide uurija: tundub, et tööstust mõistetakse valesti
Tööstuseid on kohati valesti mõistetud ja ettevõtted vajavad arenguks ka kogukonna tuge, selgub Tööandjate Keskliidu eelmisel aastal tellitud uuringust. Uuringu idee oli uurida tööstussektori juhtide ja omanike innovatsiooni, ambitsiooni ja arendamise hoiakuid.
„Mul on tunne, et tööstust on valesti mõistetud ja kogukonna poolt tähelepanuta jäetud,“ rääkis küsitluse läbiviija, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve Äripäeva raadio saates “Fookuses tark tööstus”. „Tööstus vajab arenguks kogukonna tuge.“ Lisaks on tema hinnangul tööstuse kuvand jäänud vanasse aega kinni. „Kui me räägime mis tahes uuenduslikkusest tänapäeva rohelise maailmavaatega hästi kaasaskäivast tööstusest, siis millegipärast on ühiskonna ja kogukonna reaktsioon tuliselt vastumeelne.“
Lisaks kõnelesid saates tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ja Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Vestlust juhtis Harro Puusild.
Saadet saad kuulata siin.
Tööstus vajab ühiskondlikku kokkulepet
Rakendusliku Antropoloogia Keskus tegi uuringu võtmejärelduste kokkuvõtte.
- Uuringut läbi viies taipasime, et innovatsioonil on tööstussektori juhtide jaoks väga erinev tähendus ning ühtlasi on tekkinud vastandumine IT sektorile: “Meil tehti IT-st omaette jumal. Ei saa teha, ma ei tea riiki, mis oleks ilma tööstuseta edukas.”
- Tööstussektor tunneb, et riik sunnib pika ajalooga ja edukalt lähiturgudele alltööd tegevaid ettevõtteid tundmatus suunas, otsekui innovatsioon ise olekski eesmärk ning peamiselt kuvandi küsimus. Veel tähendab innovatsioon selle valdkonna juhtide jaoks töötajate arvutikasutamisoskust, efektiivselt juhitavaid äriprotsesse, pidevat täpset ülevaadet, kallimaid tooteid, uute võimalustega kursisolemist ning töötajate lisandväärtuse tõstmist.
- Tulemuste juures üllatas meid tööstusjuhtide seotus kogukonnaga. Inimkesksust väärtustasid kõik uuringus osalenud juhid, nad tundsid vastutust inimeste töökoha ja palga hoidmisel. Ausus, läbipaistvus ning parema tuleviku peale mõtlemine, sh rohepöördega kaasaminemise võimaluste leidmine, olid juhtide jaoks väga olulised.
- Juhid tunnetavad, et tööstuse kuvand on Eestis negatiivne ning väline kuvand on omakorda loonud madala enesehinnangu.
- Uuring näitab selgelt, et Eesti tööstus vajab ühiskondlikku kokkulepet ja visiooni, mida toetaks laiema ühiskonna usaldus ja sellega antud sümboolne mandaat, et tööstussektori arendamine Eestis on lubatud ja oodatud. Tööstussektori juhid vajavad innovatsiooni ellutoomiseks mitmekülgset tuge – nii ametnike, poliitikute, kohaliku kogukonna, meedia kui ühiskonna poolt.Uuringu tulemusi kasutas sisendina Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja eestvedamisel kokku kutsutud töörühm, mille eesmärk on aidata kaasa siinse majandusruumi konkurentsivõime kasvule. Töörühma seisukohaks on, et see saab tulla üksnes läbi innovatsiooni ja tööstuse lisandväärtuse kasvu.
Uuringu tulemusi kasutas sisendina Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja eestvedamisel kokku kutsutud töörühm, mille eesmärk on aidata kaasa siinse majandusruumi konkurentsivõime kasvule. Töörühma seisukoht on, et see saab tulla üksnes läbi innovatsiooni ja tööstuse lisandväärtuse kasvu. Millised sammud ettevõtted ja riik innovatsiooni soodustamiseks tegema peavad, selle avaldab liit peagi.