Veljo Konnimois: täiskasvanute hobihariduse kärbe on rikkuse kasvatamiseks hädavajalik
Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi Delfi arvamusveergudel. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.
Haridusministeerium viib ellu kutseharidusreformi, mille kaks suurt eesmärki on tekitada parem koosküla hariduse ja tööturu vahel ning piirata täiskasvanute korduvat riigi kulul õppimist. Seetõttu viidi näiteks aiandusõpe Hiiumaa Ametikoolist täielikult Räpina Aianduskooli ja ülepakkumise tõttu vähendatud aiandusõppe rahastamine on tekitanud arutelu selle üle, kuidas avalikku raha hariduses kasutada.
Aiandusega seotud on erialad tööturu ja hariduse kooskõla hindava OSKA andmetel need, mille erialane rakendumine on täiskasvanute seas üks madalamaid. See tähendab, et tasuta ehk ühiskonna raha eest koolis käiakse, kuid ühiskonna hüvanguks omandatut ei kasutada. Sisuliselt subsideerivad maksumaksjad hobi omandamist.
Tõsi, osaliselt on oskuste mitte kasutamises põhjuseks ka näiteks ameti hooajalisus, aga täiskasvanute puhul ka selles, et neid erialasid minnaksegi õppima enda tarvis. Hobikorras.
Enese arendamine ja uute oskuste omandamine on iseenesest kiiduväärt, kuid seda ei pea ühiskond kinni maksma. Eriti olukorras, kus haridussektor ise leiab, et raha on puudu. Olukord majanduses ja riigirahanduses ei luba hetkel toretsemist.
Riigi kutsehariduse ja kogu hariduse rahastamise loogika peaks olema, et avalik raha teenib ühiskonna ja tööturu vajadusi. Maksumaksjatelt kogutud riigi rahalised võimalused on alati piiratud ja peaks olema seetõttu suunatud sinna, kus on suurim vajalike oskustega töötajate puudus ja mis toetaks riigi ning majanduse suuri eesmärke. See tagab ka selle, et oskused tagavad inimesele karjääri ja sissetuleku ning maksutulu kasvu.
Tehnoloogiaoskustest on karjuv puudus
Teiseks tuleb hariduskulusid kriitiliselt vaadata ja vajadusel nende kasutamises muudatusi teha kaitsevõime suurendamise rahastamiseks. Kriitik võib hinnata, et kutsehariduse muudatustest kokku hoitavad summad pole kaitsekulusid arvestades teab kui suured, kuid küsimus on põhimõtteline. Kui kaitsekulud on ühiskonnale prioriteetsed, aga riigi rahalised võimalused alati piiratud, peame suutma mujal raha kokku hoida ja seda ka senisest efektiivsemalt kasutada.
Kui suur osa täiskasvanud õppuritest on juba kõrgharidusega ja omandatav tasemeõppe eriala paljudele õppijatele teine või isegi kolmas elu jooksul omandatav, siis nende ühiskonna kulul enese täiendamine võib tähendada vähem võimalusi õppimiseks tööturule suunduvatele noortele. Noorte tööpuudus on Eestis aga Euroopa kõrgemaid.
Kolmandaks peab haridus ja uute oskuste omandamine toetama ettevõtete tootlikkuse kasvu. Näiteks on Eesti ettevõtetel kõige valusam puudus tehnoloogiaoskustega töötajatest nagu pingioperaatorid, mehhatroonikud, monteerijad jt, keda kutseõpe peaks koolitama.
Peame hakkama kallimat ja tootlikumat tööd tegema
Kui riik on seadnud strateegias „Eesti 2035“ ambitsioonika eesmärgi kasvatada Eesti majanduse tootlikkus järgmise kümnendiga 110%ni Euroopa Liidu keskmisest, siis seda peavad toetama ka meie valikud hariduses. Tegelikkuses oleme sellest eesmärgist viimastel aastatel aga hoopis kaugemale liikunud. Meie hariduskulud on küll kasvanud rekordilise tasemeni, kuid sel pole majanduses oodatud mõju.
Kuna Eesti tööealine elanikkond väheneb ja ühiskond vananeb, siis see ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Kutseharidusest peaks tööturule jõudma oskuseid, mis aitavad tõsta ettevõtete ja seeläbi majanduse lisandväärtust.
Viimaste aastate kriisid on muutnud ettevõtjate olukorra hapramaks. Ärimahud on langenud, kuid vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu on inimesi palgal hoitud ning kiire palgakasv on jätkunud kasumite arvelt. Seda enam peame ühiskondlikult kokkuhoidlikult tegutsema, et ettevõtete konkurentsivõime ja kasumlikkus taastuks, et siis jõulisemalt edasi minna. Ainult nii saame kõik rikkamaks.
Artikkel ilmus esmakordselt Delfi arvamusveergudel.