Praktika kui konkurentsieelis: müütidest süsteemse järelkasvuni

Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve – 1970. aastatel sündis Eestis aastas üle 20 000 lapse, viimastel aastatel aga alla 10 000 ehk ligi kaks korda vähem –, on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.

Sellel taustal toimus Eesti Tööandjate Keskliidu ärikohting „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“, kus „Parim praktika 2025“ konkursi võitjad, haridusasutuste esindajad ja Töötukassa arutlesid, milline roll on praktikal tänases tööturupildis ja kuidas praktikast kujundada toimiv järelkasvukanal.

Demograafia ei jäta valikuid

Arutelus kõlas lihtne, kuid kainestav tõdemus: kui tööturule sisenevaid noori on oluliselt vähem kui sealt lahkujaid, peab järgmine põlvkond olema tootlikum. Tehnoloogia aitab, kuid ei asenda inimesi täielikult. See tähendab, et iga noore potentsiaal tuleb paremini rakendada – ja seda võimalikult varakult.

Samas näitab Töötukassa statistika, et noorte seas on palju ebapiisavate oskustega inimesi ning märkimisväärne osa neist on ilma igasuguse töökogemuseta. Praktika võib siin olla see koht, kus toimub päriselt esimene kokkupuude töömaailmaga.

Eesti Energia: praktika kui strateegiline valik

“Eesti Energia käsitleb praktikat selgelt järelkasvu strateegia osana,” kinnitas „Parim praktikakoht 2025“ tiitli pälvinud Eesti Energia värbamise ja töösuhete valdkonnajuht Geir Rindla-Nael.

Eelmisel aastal võttis Eesti Energia vastu ligi 200 praktikanti. Enamik neist viibis ettevõttes keskmiselt kolm kuud. Rindla-Naela sõnul ei käsitleta praktikanti abijõuna, vaid tulevase spetsialistina. Praktikant saab päris tööülesanded, tasu (enamasti vähemalt miinimumpalga tasemel, IT-suunal on see kõrgem), juhendaja ning ligipääsu ettevõtte hüvedele ja sisekoolitustele.

Umbes 11% praktikantidest jätkab hiljem ettevõttes tööl. Mõnes üksuses on see osakaal veelgi suurem – näiteks Elektrilevis jäi 13 praktikandist seitse kohe tööle.

Oluline ei ole ainult maht, vaid süsteem ning läbimõeldud ja jätkusuutlik lähenemine. Praktikakohtade vajadus kaardistatakse enne kampaaniat juhtidega läbi. Paika pannakse ootused, keeleoskus, vajalikud oskused. Praktikantidele koostatakse sisseelamisplaan ning juhendajaid toetatakse koolituste ning kogemusvahetusega.

Praktika ei ole Eesti Energias hooajaline nähtus, vaid praktikante võetakse vastu aastaringselt ja neile pakutakse selleks painlikke võimalusi. Lisaks rõhutas Rindla-Nael, et noored toovad ettevõttesse uusi küsimusi ja vaatenurki, eriti digilahenduste ja tööprotsesside osas. See aitab organisatsioonil ise kriitilisemalt oma tööviise hinnata ja vältida mugavustsooni tekkimist.

HANZA Mechanics Narva: regionaalne reaalsus

„Parim regionaalne praktikakoht 2025“ tiitli saanud HANZA Mechanics Narva tõi esile Ida-Virumaa tööjõuturu eripärad. Narva tehases on vajadus masinoperaatorite, elektrikute ja inseneride järele pidev. „Me võtaksime rohkem, kui neid inimesi oleks,“  ütles Juhan Terasmaa, HANZA Mechanics Narva tehase juht otsekoheselt.

Praktika tähendab HANZAs töötamist kaasaegsete seadmete ja tehnoloogiatega ning nende eesmärk on, et noor saaks oskused, mida saab kohe kasutada.

Ettevõte teeb tihedat koostööd kohalike koolidega, kuid probleemid, millega Ida-Virumaa ettevõtted silmitsi seisavad, on süsteemsed: tehniliste erialade vähene atraktiivsus, keeleküsimused ja õppekavade ajakohasus. “Siin ei piisa ainult tööandja pingutusest, vaja on tihedamat koostööd haridusasutuste ja riigiga,” on Terasmaa veendunud.

Töötukassa: esimene kogemus ja kasutamata võimalused

Noorte seas on suur hulk neid, kellel puudub varasem töökogemus. Umbes 57% noortest töötutest on ebapiisavate oskustega ning osa neist pole kunagi töötanud.

Töötukassa nõustamisosakonna juhataja Kristjan Heamäe rõhutas, et Töötukassa ei ole ainult hüvitiste maksja, vaid tööandja partner. Pakutakse tööpraktika teenust (kuni 4 kuud), koolitustoetusi ning sihitud värbamispäevi. Tööpraktika puhul maksab riik ettevõttele juhendamistasu ning toetab vajadusel ka koolitust.

Mida täpsemalt ettevõtted oma vajadusi kirjeldavad ja tööpakkumisi sisestavad, seda paremini saab riik oma meetmeid suunata, jäi kõlama Heamäe ettekandest.

Väikeettevõtted ei jää kõrvale

Sageli seostatakse praktikaprogramme suurte organisatsioonidega. „Parim väikeettevõtte praktikakoht 2025“ nominent Nobel Digital kinnitas, et praktika võib olla ka väikese ettevõtte teadlik strateegia. Samas märkis Nobel Digitali juhtiv partner Kristiina Tukk ausalt, et väikeettevõtte jaoks ei tähenda praktika alati otsest värbamisvõitu. Pigem nähakse seda panusena valdkonna arengusse ja noorte professionaalsesse kasvamisse.

Noorte vaade: esimene päris kokkupuude tööeluga

Paneeldiskussioonis osalenud praktikakonkursil säranud noored, „Parim praktikant kõrghariduses 2025“- Ekke Jaak Valge, kes sooritas praktika Eleringis TalTechi rakendusfüüsika eriala tudengina ja sama kategooria nominent Laura Jaanisoo, kes sooritas praktika Tallink Grupis Tallinna Ülikooli õigusteaduse tudengina, tõid välja, et praktika aitas neil mõista, kuidas valdkond päriselt toimib ja milliseid oskusi tööelus oodatakse, samuti kasvatada enesekindlust ja luua esimesi kontakte töömaailmas.

TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev märkis, et insenerierialade populaarsus on viimastel aastatel kasvanud, kuid praktilised oskused kujunevad lõplikult siiski ettevõttes.

Eesti Maaülikooli praktikakoordinaator, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori praktikajuhendaja ning PRÕM projektide praktikasüsteemi arendamise ekspert Katriin Visnapuu rõhutas kooli rolli – praktikakoha valikul peab koolil olema kindlus, et noor saab sisulise kogemuse, mitte üksnes formaalse kinnituse või “kohvikeetja” kogemuse.

Kõlas ka mõte, et praktikakogemus võib olla mõnikord selgem ja praktilisem kui õppetöö ise – see paneb küsima, kas kasutame praktikat piisavalt teadliku õppimise osana.

Praktika on majanduspoliitiline küsimus

Arutelust joonistus välja mitu laiemat järeldust. Demograafia sunnib tegutsema, noorte töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad samaaegselt ning praktika ei saa olla juhuslik. Vaja on eesmärke, juhendamist ja koostööd.

Praktika ei ole enam ammu heategevus ega tüütu lisakohustus. Tööandja jaoks on see strateegiline otsus ja investeering järelkasvu, tootlikkusse ja konkurentsivõimesse. Noore jaoks on see võimalus saada väärtuslik kogemus ja teha sageli esimesed sammud tööturul, mis viivad praktika lõpus üsna sageli juba ka püsiva töökoha pakkumiseni. Koolidele annab praktika võimaluse teha koostööd tööandjatega ja kuulda otse allikast, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid tänane tööturg väärtustab ja vajadusel õpet kohandada.

Kui tööealisi inimesi jääb vähemaks, peab iga noor jõudma kiiremini ja kindlamini tööellu ning praktika on selleks üks tõhusamaid viise.