Tööandjate podcast: kumb on riigile olulisem – tööstus või IT?
Eestit teatakse nii sees kui ka väljas eduka väikese IT-riigina, kust kasvas välja internetipangandus, kus arendati Skype ja mis riigipoolse digitaliseerimise kaudu surus IT iga kodaniku ellu. Kuid vähem teatakse seda, et tööstus on suurim panustaja majanduse kogutoodangus. Tööandjate pooltunni saates vestlesid Eesti tööstuse hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest AS-i Estonian Cell juht Siiri Lahe ja VKG juht Ahti Assmann. Saadet juhib Hando Sinisalu.
„Vale oleks neid kahte valdkonda selliselt võrrelda ja vastandada. Kuid kui rääkida töötlevast tööstusest, siis esiteks on see valdkond Eestis suurim tööandja, tagab kolm neljandikku kogu Eesti riigi ekspordimahust ja tööstuse panus SKTsse on kõikidest majandusvaldkondadest suurim. Vaatamata neile numbritele on tööstus jäänud Eestis tähelepanu osas vaeslapse rolli,” räägib Kundas asuva haavapuitmassitehase Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe.
Vastandust tõukab tagant ka asjaolu, et tööstust peetakse loodust saastavaks, IT-sektorit aga puhtaks, roheliseks ja „valgekraeliseks”. Lahe ütleb selle peale: „Mul on tunne, et inimesed ei ole teadlikud, milline tänapäeva tööstus välja näeb, kui modernne ja keskkonnasõbralik saab suurtootmine olla. Kaasaegse parima võimaliku tehnikaga tootmiste juures on mõju loodusele enamasti viidud miinimumi ja tööstuses on alanud roheliseks muutumine ammu enne „rohepööret”,” selgitab Lahe, lisades, et inimesel on iga oma sammuga loodusele mõju, ka sellega, kui lülitatakse hommikul sisse kohvimasin.
Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Ahti Assmann mainib, et kui maailmas räägitakse rikastest riikidest, siis räägitakse ikkagi enamasti rikastest tööstusriikidest – keegi peab ju tootma need mobiiltelefonid, millele loodud äpid saab jooksma panna.
„Aga ilma ühiskondliku kokkuleppeta, ilma kohapealse kogukonna toetuseta ei saa enam kuskil luua tööstust, eriti veel sellist, mis pole loodust säästev. 
Samas olen siin sellega väga nõus, et tööstus täna ja tööstus 15 aastat tagasi on üksteisest kaugel kui öö ja päev. Igal valdkonnal on peamiselt kolm mõju: majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne. Eestis on tööstus selles osas väga tugevatel jalgadel,” selgitab Assmann.
Kuid minna on veel palju. Hetkel oleme tööstuse mõju poolest riigi SKTle maas nii Soomest kui ka Saksamaast ja Austriast, kuid just nende riikide elatustaset me sooviksime. „Tahame nende riikide moodi hästi elada, kuid me ei vaata otsa sellele, millise majandusstruktuuriga see elatustase on saavutatud,” selgitab Lahe.
Kuula saadet Eesti tööstuse hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest SIIT.
Fotod: Ärileht