Tööandjad: poliitiline miinimumpalk toob jõukuse asemel pankrotid ja koondamised

Eestis lepivad alampalga kokku tööandjad ja ametiühingud. Sellest on võitnud nii töötajad kui tööandjad. Foto: Lilzidesigns/Unsplash.

Sotsiaaldemokraatide idee politiseerida miinimumpalga otsustamine ja tõsta seda hüppeliselt 1200 euroni läheb tõotatud jõukuse asemel Eesti inimestele kalliks maksma, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Miinimupalga ajutine kompenseerimine nõuaks riigieelarvest sadu miljoneid eurosid, jätaks tööta kümned tuhanded inimesed ja tooks kaasa pankrottide laine maapiirkondades. Samuti tõstaks see hüppeliselt paljude teenuste ja toodete hinda ehk kiirendaks niigi kõrget inflatsiooni.

Euroopaliku tava kohaselt lepivad Eestis alampalgas kokku tööturu osapooltest sotsiaalpartnerid ehk Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit, kes tunnevad tööturu tingimusi kõige paremini. Need, teineteist tasakaalustavad organisatsioonid tegutsevad apoliitiliselt ja kujundavad miinimumpalga kokkuleppe tööturu seisu, hinnatõusu, tööviljakust, ettevõtete konkurentsivõimet ning palgatasemeid arvestades. Valitsuse ja parlamendi roll on selle kokkuleppe austamine ja seadusesõnaks vormistamine.

Euroopa Liidu miinimumpalga direktiivi üle võtmisel seisis Eesti sotsiaalministeerium siinse miinimumpalga kujunemise mudeli säilitamise eest, sest see on ennast õigustanud. Kuna praegune süsteem toimib, siis on rumal ja vastutustundetu seda valimistel parema tulemuse saavutamiseks ära rikkuda. Pehmelt öeldes üllatav, et just sotsid tahavad sotsiaaldialoogi hävitada ja võtta miinimumpalga kehtestamine jõuga poliitikute kätte.

On fakt, et töötajad ei ole praegusest süsteemist midagi kaotanud. Alampalk on viimased 20 aastat kasvanud oluliselt kiiremini kui hinnad või keskmine palk. Eesti palgakasv on pikalt olnud üks Euroopa kiiremaid. Selline dialoog ja kokkuleppele jõudmine on väärtuslik ka tööandjaile, sest kokku lepitu on ettevõtjatele jõukohane täita.

Hüppeline alampalga tõus tähendaks mitmetel tegevusaladel või maapiirkondades, et tarbijad pole võimelised hinnatõusu kinni maksma ja loobuvad kaubast või teenusest. Kui palgakasv on tootlikusse kasvust kunstlikult kõrgem, siis kaotavad ettevõtted oma konkurentsivõime ja on sunnitud koondama või tegevuse lõpetama. Nii kaotavad inimesed sootuks töö ja  katkevad väärtuslikud sidemed ühiskonna teiste liikmetega.

Sellele juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon oma miinimumpalga direktiivi mõjuhinnangus. Alampalga tõstmisel 50%ni keskmisest või 60%ni mediaanpalgast kaotaks töö ca 1% aktiivsest rahvastikust ehk ca 7000 inimest. Viidatud palgatase oleks täna 850 euro ringis kuus, sotside eesmärk on sellest poole kõrgemal ehk 1200 eurot ehk negatiivne mõju tööpuudusele oleks massiivne. Lisaks plaanitakse ettevõtetele üle jõu käivat palgataset meie kõigi taskust ehk riigieelarvest ajutiselt kinni maksta. Sellist „vaba raha“ riigieelarves loomulikult pole, mis tähendab tõenäoliselt uusi maksutõuse. Kui keeruliseks ja kalliks sellise süsteemi administreerimine veel kujuneb, ei kujuta mitte keegi ette. Ebamõistlikult kõrge alampalk soodustab lisaks ka varimajanduse ja ümbrikupalkade osakaalu.

Eesti tööandjad ja ettevõtjad pingutavad iga päev palkade ja heaolu kasvu nimel. Heaolu pole aga võimalik suurendada ja laiema ringini inimestest viia ühist kooki ümber jagades, vaid selleks tuleks kooki suuremaks küpsetada. Jätkusuutlik palgakasv saab tulla ainult ettevõte konkurentsivõime ja tulude kasvust, mitte riiklikest regulatsioonidest.

Tundub, et oleme ühiskonnas justkui unustanud, et riigi ja ta elanike heaolu kasvab ettevõtlikkusega loodud väärtuse, mitte maksude tõstmise või riigi jagatud abi kaudu. Palgakasvu eeldus on ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Üksnes kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka ja omanike tulusid.

Suur töö selleks on ettevõtjatel endil investeerides ja arendades ära teha, kuid lisaks on ühiskonnas laiemalt vaja teadvustada innovatsiooni kriitilist rolli ettevõtluses ja selle mõju Eesti heaolule laiemalt. Sellele viitab ka vajadus meelde tuletada, kust jõukus ja riigi maksutulud tulevad. Riik saaks aidata kõiki tõkkeid innovatsiooni teelt eemale lükata ja hoolitseda, et meie koolides õpetatakse oskuseid selle targa ja hinnalise töö tegemiseks.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields