Tööandjad: kui õpetajate palk kohe ei tõuse, ootab Eestit elatustaseme langus

Tööandjate keskliidu haridustöörühma juhi, Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on hädavajalik tõsta õpetajate palk järgmisest aastast vähemalt 1,2-kordse ja 2026. aastaks 1,5-kordseks Eesti keskmisest palgast. Õpetajate palkade suur ja kiire tõstmine selle valitsuse kõige olulisem majanduspoliitiline otsus, sest targa tööjõu puudus mitte ainult ei takista majanduskasvu, vaid ähvardab eestlasi süveneva vaesusega. 

“Matemaatika ja loodusainete õpetajate palk peaks olema vähemalt poolteist keskmist, sest nende õpetajate puudus ähvardab meid otseselt majanduslangusega. Õpetajate palk on majanduspoliitiline küsimus ja kõige olulisem investeering Eesti majanduse tulevikku,” ütles Sutter.

Tema sõnul näitavad andmed, et suurim puudus on täna reaalainete õpetajatest, samuti kõigi ainete eestikeelsetest õpetajatest vene koolides. “Esimene tähendab, et võime rikkaks rahvaks saamise lootused maha matta, sest targaks majanduseks vajalikke insenere niimoodi peale ei kasva. Teine tähendab, et kümned tuhanded eestivene noored jäävad eestikeelselt tööturult eemale, mis on kahjulik nii neile endile kui Eesti majandusele,” ütles Sutter.

Sutter rõhutas, et õpetajate madal palk ja õpetajate puudus vähendavad otseselt eestlaste jõukust ning tänaste laste tulevikuväljavaateid. “Uuringute kohaselt ütleb iga teine noor põhikooli lõpus, et loodusained on igavad ja tal pole valdkonna vastu huvi. Seda seetõttu, et pole olnud piisavalt häid õpetajaid. Kui tapame niimoodi huvi reaalalade ja ka näiteks IT vastu, sulgeme oma laste ees võimalused saada väga head sissetulekut. Ühtlasi lükkame kogu Eestit vaesusse, sest majandust vedavatel sektoritel jääb tark tööjõud saamata,” rääkis Sutter.

“Kui tahame kasvõi tänast elustandardit säilitada, peab rahvastiku vananemist arvestades iga inimese tootlikkus 15 aastaga poolteist korda kasvama. See on väga suur hüpe ja tähendab saamist kõrgtehnoloogilise tööstuse maaks. Paraku pole aina süvenevas loodusainete õpetajate puuduses lootustki sinna jõuda,” selgitas tööandjate haridustöörühma juht.

Betooni arvelt saab kokku hoida
Sutteri kinnitusel saab suur osa õpetajate palgatõusuks vajalikust rahast tulla koolivõrgu optimeerimisest. «Meil on täna liiga palju koolide majakarpe, aga neis liiga vähe õpetajaid. Betooni arvelt saab oluliselt kokku hoida, et investeerida inimestesse. Hästi korraldatud koolitranspordiga saab kool olla igale lapsele lähedal. Koolimajast pole kusagil kasu, kui seal pole kvalifitseeritud, motiveeritud ja inspireerivaid õpetajaid. Vastav reformiplaan on tegelikult ammu olemas, tarvis on riigimehelikke otsuseid,» rääkis Sutter.

Puhtalt oma laste vanematena ei tohiks keegi õpetajate palga ja järelkasvu teemal passiivseks jääda, märkis ta. “Ohus on sinu lapse haridus ja elus hakkamasaamine. Soovitan igaühel küsida oma lapse kooli juhilt, mis seis temal õpetajate leidmisega on. Usun, et kuuldu ehmatab sind. Aga pead liiva alla peita ei tohi. Kvalifitseeritud õpetajate ootustele ning kogu ühiskonna vajadustele vastava palgaraha leidmisele võiks olla konsensuslik toetus,” lisas Sutter.

Lisaks rahale vajab haridussüsteem ka mitmeid ümberkorraldusi. Millised need on ja kuidas neid teha, need ettepanekud sõnastab Eesti Tööandjate Keskliit sel sügisel ilmuvas Tööandjate Manifestis. 

Foto Eesti Energia. Fotol Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields