Kuldar Väärsi: risk, mille võtmata jätmine on veel suurem risk

Innovatsioon ja sellega seotud investeering on ettevõttele küll risk, aga veel suurem risk on seda riski mitte võtta, leidis kaitsetööstusettevõtte Milremi asutaja Kuldar Väärsi majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2024″ arutelul. „Me ei saa olla edukad tagurlike toodetega,” märkis ta.

Milremi tüüpi ettevõttel ei ole rahvusvahelisel turul muud võimalust kui olla teistest uuendustega ees, tuua uued lahendused kiiremini turule ja investeerida ning võtta täna investeerides risk, et see loob ettevõttele tulevikus tugeva konkurentsivõime, rääkis Väärsi Tööandjate majanduskonverentsi “Tuulelohe lend” arutelul (vaata videot siit). Milrem kuulub ka Tööandjate käivitatud 2% klubisse ehk investeerib käibest 2% või miljon eurot teadus-arendustöösse.

Riskima peab, edu ei tule tagurlike toodetega

“Innovatsioon ei ole ettevõtte vaatest asi iseeneses. Innovatsiooni kui sellist ei ole vaja, kui su toode müüb hästi ka järgmised 10-20 aastat. Turg ja majanduskeskkond aga on üha enam volatiilsed ehk see, mis toimib hästi täna, ei pruugi seda enam homme teha,“ rõhutas ta. Näiteks siinsele ettevõtlusele pikalt edu toonud soodne tööjõukulu või soodne energia pole enam tema sõnul siinne konkurentsieelis ja järelikult on ainus viis kliendile rohkem väärtust luua läbi oma toote. „Me ei saa olla edukad tagurlike toodetega.“

Ehkki Eesti ettevõtted on uuendusmeelsed, tegeleb ainulaadse toote või teenuse arendusega iga kümnes siinne ettevõte. Euroopa Komisjoni andmeil on Eesti innovatsioonis Euroopa keskmike seas. Statistikaameti andmetel on üks suuremaid pidureid innovatsioonile vajalike oskustega inimeste puudus, mis takistab 53% ettevõtjaid. Peaaegu pooltele vastajatest olid probleemid veel uuendustega kaasnevad suured kulud ja tugev konkurents.

Globaalselt läbi löövat äri on raske teha

Lisaks rõhutas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juht Kati Kusmin arutelul juhtimiskultuuri tähtsust. Tema sõnul vajab lahendamist küsimus, kuidas soodustada sellist juhtimiskvaliteeti, mis võimaldab eksida, teha julgeid otsuseid ja vigadest õppida.

„Ega neid ettevõtteid, mis maailmaturule suunatud, väga lihtne teha ei ole,“ märkis aasta ettevõtte 2023, biomeditsiiniettevõtte Icosagen Cell Factory asutaja Mart Ustav. Ta tõi ühe majanduse arengut takistava põhjusena välja ka teadustegevuse mõõdikud – teadlase töö tulemust mõõdetakse publikatsioonide arvu, mitte praktilise väljundi ehk näiteks patentide järgi. “Soome teadlased võtavad meist kuus, rootslased üheksa ja taanlased kümme korda rohkem patente. Järelikult ei tehta Eestis patenteerimiseks vajalikku uurimustegevusi,” märkis ta.

Samuti on oluline üldine uuendusi soodustav majanduskeskkond. “Kaitsetööstuses on Eestis mitukümmend väga ägedat ettevõtet, kes teevad kõrge lisandväärtusega tooteid, aga nad on täna ka veel väga väikesed. Järgmine küsimus ongi ka riigile, kuidas aidata neil ettevõtetel suuremaks kasvada. Ettevõtte alustamiseks on Eestis head tingimused, aga suureks kasvatamiseks on veel tööd teha,“ märkis Väärsi. Potentsiaali selleks on tema sõnul palju, sest Venemaast lähtuv oht ei kao ja Euroopa investeerib lähikümnendil jõuliselt kaitsevaldkonda.

Peamine, et bürokraatia uuendusi ei lämmataks

Näiteks on sellise keskkonna juures oluline mõistlik bürokraatia. “Peame Eestis igasugust regulatsiooni kehtestades suutma teha selle võrdluse, kuhu see asetab meid konkurentsivõimes vähemalt Euroopa Liidu raames. Kui kehtestame Eestis oma ettevõtjatele rangemad reeglid kui Soomes, Prantsusmaal või Itaalias, siis paneme oma ettevõtjad keerulisemasse konkurentsiolukorda ja see vähendab investeeringuid,“ selgitas ta. Eesti on efektiivne oma digitaalse asjaajamisega, aga see ei kompenseeri tema sõnul seda, kui reegleid tehes või Euroopa Liidu reegleid üle võttes tehakse otsuseid, mis lähtuvad pigem juriidilisest finessist kui sellest, mis on mõistlik ja vajalik.

Potentsiaali Eestil on lisaks kaitse- ja ravimitööstusele Kusmini sõnul ka rakendusuuringute keskuse viie fookusvaldkonna järgi bioväärindamises, terviseadmete rakendamises, droonitööstuses, vesinikutehnoloogias ja autonoomsete sõidukite arendamises.

KOMMENTAAR: Eesti edulugu sai tagasilöögi

Kuigi Eestil on juba saavutatud palju, on innovatsioonikeskkonna kujundamises pidevalt arenguruumi. Eestit hinnatakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis EIS kui keskmise innovatsioonivõimega riiki. Kuigi meie tulemus 98,6% EL-i keskmisest on julgustav ja ületab paljude sarnaste riikide saavutusi, näitab see siiski vajadust intensiivistada jõupingutusi, et olla tõeliselt innovaatiliste riikide hulgas.

Vaatamata meie senistele saavutustele, oli 2022-2023 võrdluses Eesti innovatsioonikeskkond Euroopas suurima tagasilangusega ning seda eelkõige toote- ja protsessiinnovatsiooni ning ettevõtete teadus- ja arendusalase koostöö näitajates.

Keskkonnaalased väljakutsed on need, millele Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama, sest täna on meie tase 23% EL keskmisest. Siin oleks vajalik suurendada riigi toetust ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ja keskenduda keskkonnaga seotud tehnoloogiate arendamisele. Ekspordis tuleb leida võimalusi suuremaks kasvuks, eriti kõrgtehnoloogilistes sektorites.

Eesti Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt

See oli lühikokkuvõte arutelust „Kuidas panna ettevõtted rohkem innoveerima?“ majanduskonverentsilt „Tuulelohe lend 2024“. Vaata kogu arutelu konverentsi salvestusest.