Ekspert: Eestil on potentsiaali tuuleenergiat Saksamaale müüa

Frederik Andrén-Sandbergi nägemuses on Eestil märkimisväärselt realiseerimata potentsiaali mitte ainuüksi sisemaiseks tarbimiseks, vaid ka suuremahuliseks ekspordiks tuuleenergiat toota. 15. märtsil esineb Andrén-Sandberg Tööandjate Keskliidu konverentsil “Tuulelohe lend: Kuidas rohepöördel kurvis püsida?”.

Intervjuu Frederik Andrén-Sandbergiga ajalehes Postimees 14.03.2022

Tuuleenergia ekspert Fredrik Andrén-Sandberg leiab, et Eestil on Ukraina sõja valguses mõistlik arendada senisest märksa suuremaid tuuleparke, mille toodetud rohelist elektrit saaks eksportida näiteks energianäljas Saksamaale. Tema sõnul on kliimamuutuste temaatika küll endiselt oluline, aga prioriteediks number üks on tõusnud energiajulgeolek.

Frederik Andrén-Sandbergi nägemuses on Eestil märkimisväärselt realiseerimata potentsiaali mitte ainuüksi sisemaiseks tarbimiseks, vaid ka suuremahuliseks ekspordiks tuuleenergiat toota. «Teie asustustihedus on umbes seitsmendik Saksamaa omast, aga tuuleparkide tihedus vaid kolmekümnendik. Kui siin oleks tuulepargid Saksamaa tihedusega, oleks koguvõimsuseks 8,7 gigavatti,» märkis ta. Täna on Eesti tuuleparkide koguvõimsus lehekülje tuuleenergia.ee andmetel 320 megavatti.

Fredrik Andrén-Sandberg töötab avalike suhete juhina Taani tuulikuhiius Vestas Wind Systems, mis veebruaris Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Windiga sõlmitud lepingu alusel tarnib uue Purtse tuulepargi tarvis viis 4,2-megavatist tuulikut. Allkirjastatud lepingu maht on pea 20 miljonit eurot ja toodangut hakkab see park andma juba järgmisel aastal.

Tuleb mõelda julgeolekuaspektidele

Teadupärast on pikalt tuuleparkide rajamist seganud arendajate kemplused kaitseministeeriumiga. Veebruaris vahendas BNS ministeeriumi teadet, et enamuse Eesti kõrgusepiiranguteta tuuleparkide rajamiseks vabastamiseks investeerib riik lähiaastatel uutesse radaritesse kokku 74,5 miljonit eurot. Tuuleparkide ja elektrituulikute negatiivsete mõjude vältimiseks on sama suurusega alade katmiseks nimelt vaja rohkem radareid.

Andrén-Sandberg märkis, et tuulikute ja radarite vastusseis on probleemiks olnud mitmetes riikides ja optimaalseks lahenduseks on see, kui tuulikute arendaja paneb uute radarite ostuks õla alla.

Kas ärevas julgeolekuolukorras peaks tuuleparkide rajamisel mõtlema ka võimalusele, et agressor võib soovida neid hävitada? Andrén-Sandbergi sõnul on tuuleparkidel siin oluline eelis võrreldes näiteks tuumajaamadega. «Üks suur jaam on hea sihtmärk, 2000 hajutatud turbiini on märksa raskem maha võtta,» sõnas ta.

Mullu novembris pidi Vestas tegelema intsidendiga, mis viitab veel ühele tänapäeval teravalt esile kerkinud riskile – nimelt tabas firmat küberrünnak, mis sundis mitmes asukohas ja äriüksuses IT-süsteemide töö peatama.

Võimaldab toota «rohelist vesinikku»

Ühe ärisuunana arendab Vestas  tuuleenergiast elektrolüüsiga nn «rohelise vesiniku» tootmist. Veebruaris teatas ettevõte plaanist rajada säärane tootmisjaam Hispaaniasse. Andrén-Sandbergi sõnul on tuuleenergia mõningase ebastabiilsuse tõttu mõistlik lahendus, kus näiteks 100-megavatise tuulepargi kõrval on 30-megavatine elektrolüüsilahendus.

Toodetud vesinikku võib lühemate distantside korral transportida torujuhtme abil, kui vahemaad on aga pikemad, on mõistlik sellest lämmastikuga kombineerides ammoniaaki toota, mida saab omakorda kasutada näiteks väetiste tootmiseks. See on võimalus vähendada ammoniaagi tootmist fossiilkütustest.

Tuumaenergia pole «päris roheline»?

Valitsuse tuumaenergia töörühma juht, keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt rääkis veebruaris, et kõrged elektrihinnad annavad tõuke Eesti tuumajaama ettevalmistusprotsesse kiirendada. Sõja puhkedes teatas ka Saksamaa otsusest tuumajaamade väljalülitamise plaan peatada, kuigi hiljem on algselt väljaöeldust mõnevõrra taganetud. Andrén-Sandberg tuumaenergiat siiski «päris roheliseks» pidada ei tahtnud. «CO2-te pole, aga ta pole samas mõttes roheline, kui tuul – pole taastuv ja tekitab jäätmeid,» rääkis ta.

Samas leidis Andrén-Sandberg, et tuumaenergia võiks olla üheks elemendiks riigi elektrivarustuses, kuid pidas tuuleenergiat konkurentsivõimelisemaks. «Kui sul on miljard eurot, siis tuulest saab kolm korda rohkem energiat – ja kiiremini,» väitis ta. Eesti klimaatilistes tingimustes on Andrén-Sandbergi hinnangul tuulepargid ka päikeseenergiast stabiilsemad.

Kuidas soovitaks Andrén-Sandberg aga rohelise energia mõtet «müüa» rahvale, kes on ülikõrgete energiahindade tingimustes rohepöörde temaatika suhtes allergiliseks muutunud? Ekspert möönis, et rohepöördele ei aita kaasa retoorika sellest, kuidas tarbimist ongi vaja vähendada ja nö õilsa eesmärgi nimel jahedas toas külmetada. «On vaja kommunikeerida selgelt, et see on odavam energia. Kümne aasta eest oli taastuvenergia kallis, aga praeguseks on hinnad 70% langenud ja tuule- ning päikeseenergia ongi praktiliselt kõige odavamad,» rääkis ta.

Sõda vedas aktsia tõusule

Postimees kirjutas jaanuaris, et maailma suurimad tuulikutootjad, sh Vestas on hädas kallite materjalide ja suurenenud transpordikuludega. Vestas hoiatas toona, et on sunnitud hindu tõstma. Kuigi rohepööre oli tekitanud rekordnõudluse, olid tuulikutootjate kasumimarginaalid suuremate kulude ja kasvava konkurentsi tõttu kokku tõmbunud.

Vestase aktsia oli jaanuari seisuga kukkunud mullu oktoobri tipust, kus aktsia maksis pea 280 Taani krooni, tervelt 41 protsenti. Veebruari lõpus hakkas aga tuulikufirma aktsia «tänu» Venemaa agressioonile taas kasvama ja on täna 204 Taani krooni tasemel.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields