Marja-Liisa Alop: terviseprobleemi avastamisele peab järgnema tegutsemine
Eesti kehv südametervis näitab, kui palju on meil võita haiguste varasemast avastamisest. Tervisekassa otsus kasutada selleks senisest rohkem töötervishoidu on väga tervitatav. Järgmine samm peab olema tagada, et tervisekontrollis avastatud probleemiga inimene jõuaks võimalikult lihtsalt vajalike uuringute ja ravini, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Eesti südametervis on üks Euroopa Liidu kehvemaid. Südame-veresoonkonnahaigused on meil kõige levinumad kroonilised haigused ja surmapõhjused ning moodustavad 30 protsenti välditavast suremusest. Euroopa keskmine on 25 protsenti.
Sellel on väga konkreetne hind. Kõrgvererõhutõvega käib Eestis aasta jooksul arsti juures keskmiselt 270 000 inimest ja nende ravikulu ulatub ligi 36 miljoni euroni. Vereringeelundite haigustele kulub Tervisekassal aastas keskmiselt 203 miljonit eurot.
Südame-veresoonkonnahaiguste puhul teame peamisi riskitegureid hästi ning oskame neid märgata enne, kui inimene jõuab infarkti, insuldi või muu raske tervisekahjuni. Samas võib patsient ennast ise vaatamata kõrgele riskile hästi tunda kuni raske haigusepisoodi toimumiseni. Seetõttu väärib tunnustamist Tervisekassa oktoobris algav pilootprojekt, mille raames hakkavad töötervishoiuarstid 40–65-aastaste töötajate südame-veresoonkonnahaiguste riski hindama. Kõrge riskiga inimene saab nõustamise ja esmase ennetusplaani ning suunatakse edasi perearsti jälgimisele.
See on väga praktiline viis jõuda inimesteni, kes ei pruugi ise oma terviseriski tajuda ega selle tõttu arsti juurde minna.
Töötervishoid jõuab suure osani tööealistest
Töötervishoiu võimalustest haiguste ennetamisel on tööandjad rääkinud aastaid. Värskes Tööandjate manifestis toome välja, et kohustusliku töötervishoiu kaudu investeerivad tööandjad töötajate tervisesse ligi 30 miljonit eurot aastas ning 20–30 protsendil tervisekontrollidest avastatakse edasist uurimist või ravi vajavaid probleeme.
Sisuliselt on tegemist ühe Eesti suurima terviseennetuse programmiga, kuid selle võimalusi kasutame praegu vaid osaliselt. Töötervishoiuarst saab avastatud riskile tähelepanu juhtida, kuid kontrollis leitud terviseprobleemidega edasi tegelemiseks puudub süsteem. Eeldame, et patsient võtab ise ühendust oma perearstiga ja alustab raviteekonda – osa inimesi seda ka teevad, aga paljud kahjuks mitte. See tähendab, et sageli jääb varajase sekkumise võimalus kasutamata ja kujuneb välja raske haigus. Hilisem ravi tähendab suuremat tervisekahju ning ravikulusid.
Avastatud terviseriskiga peab saama kohe edasi liikuda
Tervisekassa uue piloodi õnnestumisel teeme olulise sammu edasi, et riskipatsiendid jõuaksid õigeaegselt ravile. Tööandjate manifestis teeme ettepaneku siit edasi minna ning mõelda veel võimalustele, kuidas saaksime haigusi ennetada ja tervena elatud aastaid kasvatada.
Kui tahame hoida oma inimeste tervist, siis peame tooma tervishoiuteenused inimesele lähemale ning pakkuma neid seal, kus tal on neid kõige lihtsam kasutada. Seetõttu tasub senisest enam kaasata teenuse osutamisse apteeke ja võimaldada töötervishoiu vastuvõtul tervisemurega laialdaselt tegeleda.
2025. aastal Meliva tellimusel Kantar Emori läbi viidud uuring kinnitas, et seda ootavad ka inimesed ise. Töötervishoiuvisiidil käinutest 86 protsenti sooviks, et seal avastatud tervisemurega tegeleks teenuseosutaja edasi, näiteks suunaks täiendavatele uuringutele või annaks ravisoovitusi. Samuti sooviksid inimesed töötervishoiu kaudu ligipääsu rohkematele terviseteenustele, sealhulgas eriarstiabile, täiendavatele uuringutele ja vereanalüüsidele.
Sujuv raviteekond eeldab, et koos inimesega liigub ka tema terviseinfo. Töötervishoius tehtud uuringute tulemused ja avastatud terviseriskid peavad jõudma perearstini, et tal oleks terviklik ülevaade inimese tervisest ning ta saaks jätkata selle jälgimist ja krooniliste haiguste ohjamist.
Väheneva tööealise elanikkonnaga Eestis on eluliselt tähtis säilitada inimeste töövõimet ja pikendada tervena elatud aastate hulka. Selleks peab ennetus muutuma tervishoiu igapäevaseks osaks. Töötervishoiu kaudu on meil juba olemas süsteem, mis jõuab regulaarselt suure osa töötavate inimesteni. Kasutame seda võimalust paremini ja tagame, et tervisekontrollis avastatud probleemile järgneks ka vajalik uuring või ravi.