Veljo Konnimois: PISA edulugu peab jõudma Eesti majandusse

Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois Delfi arvamusveergudel.

Haridusse panustab Eesti juba praegu palju. Tööandjate manifesti koostamisel vaatasime otsa tõsiasjale, et hariduskulud on nelja aastaga kasvanud ligi 40% ja moodustavad 6,3% SKP-st. See on Euroopa võrdluses kõrge tase. Ettevõtetel on aga jätkuvalt puudu vajalike oskustega inimestest ning Eesti tootlikkus on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes viimastel aastatel vähenenud.

Raha juurde küsimise asemel peaksime nüüd vaatama, mida haridusse investeeritud raha meile annab ning kuidas see aitab kasvatada Eesti majanduse tootlikkust, lisandväärtust ja tulevasi maksutulusid. Töötleva tööstuse ettevõtjana näen suurt võimalust reaal- ja tehnoloogiahariduses. Kui tahame kasvatada Eesti majanduse tootlikkust, vajame rohkem inimesi, kes oskavad tehnoloogiat kasutada, arendada ja ise uusi lahendusi luua.

Tõsta reaalainete ja tehnoloogiaõppe taset

Ettevõtted investeerivad uutesse seadmetesse, automatiseerimisse ja tehnoloogiasse. Nendest investeeringutest sünnib suurem tootlikkus siis, kui meil on inimesed, kes oskavad nende võimalusi kasutada.

Neid inimesi napib juba praegu. OSKA prognoosi järgi vajab Eesti tööturg aastatel 2026–2030 kokku 4700 uut inseneri. Neist 3400 on vaja pensionile siirdujate asendamiseks ja 1300 hõive kasvu tõttu.

Inseneride järelkasv algab koolist. Eriti tähtsad on põhikooli aastad, mil noored hakkavad tegema valikuid, mis mõjutavad nende edasist haridusteed. Kui tehnika ja inseneeria selleks ajaks nende maailma ei jõua, on hiljem palju raskem neid selle juurde tuua.

Matemaatikast ei saa siin üle ega ümber. See on alus inseneeriale ja teistele kõrge lisandväärtusega valdkondadele, kust kasvavad välja ka hästi tasustatud töökohad. Noore jaoks võib matemaatika tunduda lihtsalt ühe õppeainena, kuid tema tänaste valikute mõju näeme alles aastate pärast.

Praegu saavad kitsa matemaatika eksami tegijad keskmiselt ligi 30% vähem punkte kui laia matemaatika eksami tegijad. Lai matemaatika hoiab avatuna tee inseneeria- ja tehnoloogiaerialadele, kitsa matemaatika valik ahendab hilisemaid õppimisvõimalusi. Kui noor on valinud gümnaasiumi, ei peaks me reaalainetes talle teadlikult madalamat latti pakkuma.

Seepärast tuleks lõpetada gümnaasiumis matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks ning keskenduda tugeva matemaatikaõppe pakkumisele kõigile.

Heast matemaatikaoskusest üksi siiski insenere ei kasva. Noorel peab tekkima ka huvi selle vastu, mida nende teadmistega päriselt teha saab. Siin tuleb mängu tehnoloogiaõpe.

Kui matemaatika ja füüsika jäävad koolis päriselust kaugele, on raske oodata, et noor näeks inseneeriat põneva tulevikuerialana.

Tehnoloogiaõppes saab näidata, kuidas lahendada päris probleeme, midagi ehitada ja luua ning panna tehnoloogia ja sealhulgas ka tehisaru enda kasuks tööle.

Koondada vastutus ja korrastada koolivõrk

Tugev reaal- ja tehnoloogiaharidus peab olema kättesaadav sõltumata sellest, millises Eesti koolis noor õpib. Selleks peab olema selge ka vastutus hariduse kvaliteedi eest.

Praegu on üldhariduse juhtimine ja rahastamine jagatud riigi, omavalitsuste ja koolijuhtide vahel ning vastutus kipub hajuma. Õppetöö kvaliteedi eest peab vastutama koolipidaja ning olema selge, millal sekkub riik, kui vajalik kvaliteet ei ole tagatud.

Keskhariduse eest peaks riik võtma senisest suurema vastutuse. Ka koolivõrk peab muutuma koos Eesti rahvastikuga. Kõiki seniseid lahendusi ei ole väheneva õpilaste arvu juures võimalik ega mõistlik muutumatuna hoida.

PISA tulemustest majandustulemusteni

PISA tulemused näitavad, et Eesti koolides tehakse palju õigesti. Heade tulemuste kõrval tuleb aga vaadata ka seda, milliseid valikuid noored pärast põhikooli ja gümnaasiumi teevad. Nende otsuste mõju näeme tööturul alles aastate pärast.

Eesti vajab rohkem noori, kes jõuavad inseneeria ja teiste tehniliste erialadeni. Nendes valdkondades luuakse kõrget lisandväärtust ja hästi tasustatud töökohti, mida vajame jõukuse kasvatamiseks.

Töötleva tööstuse vaatest on inseneride ja tehniliste oskustega inimeste järelkasv üks suuremaid võimalusi Eesti tootlikkust kasvatada. Nende oskuste abil saavad ettevõtted võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, arendada uusi tooteid ja kasvatada lisandväärtust töötaja kohta.

Väheneva ja vananeva rahvastikuga Eestis muutub see järjest tähtsamaks. Kui töötajaid jääb vähemaks, peab iga töötaja suutma luua rohkem väärtust. Sellest sõltub, milliseid palku saavad ettevõtted maksta ja kui palju jõuab maksutulu riigieelarvesse.

Haridus on Eesti majanduse konkurentsivõime alus. PISA näitab, et meie noortel on head eeldused. Nüüd peame paremini kasutama võimalust kasvatada neist ka insenere, tehnoloogia loojaid ja teisi suure lisandväärtuse loojaid. Siis jõuab Eesti hariduse edulugu tugevamalt ka majandusse.

Artikkel ilmus esmakordselt Delfi arvamusveergudel.