Evelyn Parv: noored ei vaja ainult nõuandeid, kuidas tööturule siseneda. Nad vajavad tööandjaid, kes on valmis neile selle esimese võimaluse andma.

Eestis valitseb paradoksaalne olukord. Ettevõtted räägivad üha teravamast oskustööjõu puudusest, samal ajal on noorte töötus Eestis endiselt Euroopa kõrgemate seas. Meil on korraga nii noored, kes otsivad oma esimest võimalust, kui ka tööandjad, kes otsivad töötajaid, kirjutab Tööandjate keskliidu “Parim praktika 2026” konkursi juht Evelyn Parv Delfi arvamusveergudel.

Seda nõiaringi toidab tööandjate ootus, et noorel on varasem töökogemus. Kuid kust peaks noor selle saama, kui keegi pole valmis talle esimest võimalust andma? Esimese töökogemuseta on keeruline saada tööd, kuid ilma tööta ei teki ka kogemust.

Kui räägime noorte tööturule jõudmisest, keskendume enamasti sellele, mida peaksid tegema koolid või noored ise. Arutame õppekavade üle, räägime tööturu vajadustest ja sellest, milliseid oskusi tulevikus vaja läheb. Palju harvem küsitakse, mida saavad teha tööandjad.

Üks kõige loomulikumaid viise noorele esimese töökogemuse andmiseks on praktika. Ometi nähakse seda endiselt liiga sageli heateo või pelgalt õppekava kohustusliku osana, mitte võimalusena kasvatada tulevasi tipptegijaid.

Tihe konkurents praktikakohtade järele näitab, et probleem ei ole noorte motivatsioonis, vaid võimaluste nappuses. Paljudel erialadel ületab nõudlus praktikakohtade järele pakkumist mitmekordselt. Näiteks Telia praktikaprogrammi 30le praktikakohale kandideeris eelmisel aastal üle 2300 noore ehk keskmiselt ligi 70 kandidaati ühele kohale.  See näitab, et noored tahavad õppida, panustada ja saada oma esimese päris töökogemuse.

Viimaste aastate jooksul olen konkursi „Parim praktika” korraldamisel rääkinud sadade tööandjate, praktikajuhendajate ja noortega. Nende lood on erinevad, kuid üks mõte kordub peaaegu igas vestluses – hea praktika ei kasvata ainult praktikanti.

Praktikandid küsivad küsimusi, mida ettevõttes enam ammu ei küsita. Miks me seda just nii teeme? Kas seda saaks ehk teha lihtsamalt? Kas on mõni parem lahendus? Värske pilk aitab märgata kohti, mida pikaajalised töötajad enam tähele ei pane. See sunnib ettevõtet oma harjumusi üle vaatama ja sageli sünnivad siis ka kõige paremad uuendused, mis aitavad organisatsioonil kasvada ja areneda.

Praktikajuhendajast kasvab juht

Hea praktikajuhendaja õpib kuulama, selgitama, tagasisidet andma ja inimest arendama. Need on oskused, mida vajab iga juht. Pole juhus, et paljud esimesed juhtimiskogemused saadakse just praktikante juhendades. On ka neid, kes on kunagi ise praktikandina alustanud ja kasvanud hiljem ettevõtte tippjuhiks.

Praktikast on saanud üks tõhusamaid värbamisviise – intervjuul saab hinnata teadmisi ja motivatsiooni, päris töö näitab aga inimese suhtumist, õppimisvõimet ja koostööoskust. Praktika annab tööandjale võimaluse tutvustada oma organisatsiooni, väärtusi ja töökultuuri ning kasvatada tulevasi töötajaid, nagu ettevõte neid vajab.

Homsed talendid otsivad kogemust

Kõige rohkem võidab siiski noor. Praktika annab lisaks erialastele teadmistele enesekindlust ning aitab mõista, milline töö, milline juht ja milline töökeskkond talle sobivad.

Kui soovime, et Eestis oleks kümne aasta pärast rohkem häid insenere, keevitajaid, IT-spetsialiste, õpetajaid või tervishoiutöötajaid, siis tuleb neile esimene võimalus anda juba täna. Mitte siis, kui töökoht on juba kuid täitmata.

Sellepärast on oluline märgata ja jagada ka häid näiteid ning tunnustame parimaid praktikakohti, praktikajuhendajaid ja praktikante ka sel aastal “Parim praktika 2026” konkursil.

Eesti ettevõtete seas on üha rohkem neid, kes suhtuvad praktikasse teadliku investeeringuna. Nad pakuvad noortele päris tööülesandeid ja vastutust, panustavad kvaliteetsesse juhendamisse ning teevad tihedat koostööd koolidega. Sellest sünnib kasu kõigile – noorele, ettevõttele ja lõpuks kogu Eesti majandusele

Artikkel ilmus esmakordselt Delfi arvamusveergudel.