Droonid on kohal: mida see tööandja jaoks tähendab?

Veel mõni aasta tagasi seostusid droonid peamiselt hobifotograafide ja videohuvilistega. Täna kasutatakse neid luureks, taristu jälgimiseks, logistikas ning sõjalistes operatsioonides. Ka Eestis ei ole droonioht enam pelgalt teoreetiline. Märtsis jõudsid Venemaale suunatud Ukraina droonirünnakute käigus üksikud droonid Eesti õhuruumi ning üks neist tabas Auvere elektrijaama korstent.

Just sellest rääkisid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaitseministeeriumi veebikohtumiste sarjas „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ Kaitseväe mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide programmi juht Arbo Probal ning DefSecIntel Solutionsi eriprogrammide juht Madis Koplimäe. Mõlemad tõdesid, et droonitehnoloogia areng on viimastel aastatel olnud erakordselt kiire ning selle mõju ulatub kaugemale kaitsevaldkonnast. 

Droonid muudavad mängureegleid

Probali sõnul on droonid viimase kümnendi jooksul muutunud odavamaks, täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Kui varem nähti neid peamiselt harrastajate tööriistana, siis täna kasutatakse mehitamata süsteeme nii luureks, seireks kui ka rünnakuteks.

See tähendab, et ettevõtted peavad senisest rohkem mõtlema ka õhuruumist lähtuvatele riskidele. Kui seni keskenduti peamiselt füüsilisele ja küberjulgeolekule, siis nüüd tuleb tähele panna ka seda, mis toimub hoone või tootmisala kohal.

Madis Koplimäe sõnul muutub droonitehnoloogia järjest kättesaadavamaks. Vajalikku tehnoloogiat saab hankida suhteliselt lihtsalt ning seetõttu kasvab ka risk, et droone kasutatakse pahatahtlikel eesmärkidel. Samal ajal avab tehnoloogia areng uusi võimalusi nii ettevõtetele kui ka riigile.

Täielikku kaitset ei ole

Probali sõnul on palju räägitud niinimetatud droonimüürist, kuid tegelikkuses tuleb arvestada, et täielikult suletud õhuruumi ei ole võimalik luua. Seetõttu muutub üha olulisemaks ohtude varajane tuvastamine, kiire infovahetus ning koostöö riigi, ettevõtete ja kogukondade vahel. 

Koplimäe sõnul tasub ettevõtetel mõelda ka laiemale pildile. Droonide tuvastamiseks kasutatavad sensorid ja seiresüsteemid ei pea teenima ainult ühe ettevõtte huve. Kui selliseid lahendusi kasutatakse laiemalt ning kogutud infot on võimalik vajadusel jagada, aitab see luua terviklikumat ülevaadet õhuruumis toimuvast. Kriisiolukorras võib ettevõtete seirevõimekusest saada oluline osa Eesti laiemast olukorrateadlikkusest. 

Valmisolek algab teadlikkusest, riskide kaardistamisest ja koostööst. Ettevõtted võiksid hinnata, millised ohud nende tegevust reaalselt mõjutavad, tutvuda õhuruumi piirangutega ning vajadusel pidada nõu valdkonna ekspertide või kohaliku Kaitseliiduga. Nii tekib parem arusaam sellest, millised lahendused on konkreetses piirkonnas ja organisatsioonis tegelikult vajalikud.

Seejuures ei pea iga ettevõte kõike ise üles ehitama. Droonide tuvastamise ja seire lahendusi saab nii soetada kui ka teenusena kasutada. Koostöös teiste ettevõtete või piirkondlike partneritega on võimalik saavutada suurem mõju väiksema kuluga ning luua terviklikum pilt ümbruskonnas toimuvast. 

Eesti on tugevamal positsioonil, kui sageli arvatakse

Kuigi droonide areng on olnud viimastel aastatel väga kiire, kõlas kohtumisel ka optimistlik sõnum: “Eesti on nii kaitsevaldkonna kui ka kaitsetööstuse vaates rahvusvaheliselt tugevamal positsioonil, kui sageli arvatakse.” kinnitasid nii Arbo Probal kui Madis Koplimäe. Eesti ettevõtted arendavad juba täna lahendusi, mis pakuvad huvi ka väljaspool riigi piire.

Ukraina sõda on kiirendanud kogu valdkonna arengut ning toonud senisest tihedamalt kokku riigi, kaitsetööstuse ja tehnoloogiaettevõtted. Ka Eestis toimub arendus- ja katsetustegevus tempos, mis veel mõni aasta tagasi oleks tundunud ebarealistlik.

Droonitehnoloogia ei ole ainult julgeoleku küsimus. Samad lahendused leiavad üha rohkem kasutust logistikas, taristu seires, päästevaldkonnas ja tööstuses. See loob Eesti ettevõtetele uusi võimalusi nii koostööks riigiga kui ka ekspordiks rahvusvahelistele turgudele.

Millest võiks tööandja juba täna alustada?

Drooniohuks valmistumine algab sellest, mida eksperdid nimetavad droonihügieeniks. Nagu küberturvalisuse puhul, ei tähenda see esmajärjekorras tehnoloogiat või seadmeid, vaid teadlikkust, kokkuleppeid ja harjumusi. Organisatsioon peab mõistma, millised droonid ja riskid tema tegevust mõjutada võivad ning kuidas võimalikele ohtudele reageerida.

See tähendab muu hulgas ülevaadet erinevatest droonitüüpidest ja nende kasutusvõimalustest, teadmist piirkonna eripäradest ning arusaama, millised ennetavad tegevused on konkreetses asukohas põhjendatud. Vajadusel tasub nõu küsida nii valdkonna ekspertidelt kui ka kohaliku Kaitseliidu üksuselt.

Järgmise sammuna tasub üle vaadata ettevõtte kriisi- ja turvaplaanid. Kas drooniohuga on neis üldse arvestatud? Kas töötajad oskavad märgata kahtlast droonitegevust ja teavad, kellele sellest teada anda? Kas ettevõtte kriitilised objektid, tootmisalad või laod on hinnatud ka õhuruumist lähtuvate riskide vaates?

Tööandja võiks alustada viiest lihtsast küsimusest:

• Kas meie töötajad teavad, kellele kahtlasest droonist teada anda?
• Kas meil on kokku lepitud tegevusplaan olukorraks, kus droon ohustab inimesi või vara?
• Kas meie kriitilised objektid ja tegevused on kaardistatud ka õhuruumi vaatest?
• Kas teame, milliste riigiasutuste või partnerite poole sellises olukorras pöörduda?
• Kas meie kriisi- ja turvaplaanid arvestavad ka droonidega seotud riskidega?

Ekspertide sõnul ei alga valmisolek kallistest seadmetest ega keerukast tehnoloogiast. Esimene samm on teadlikkus, riskide kaardistamine ja selged kokkulepped. Parem on omada lihtsat tegevusplaani, mida inimesed teavad ja oskavad kasutada, kui põhjalikku dokumenti, mida kriisiolukorras keegi üles ei leia.