Põhjala ja Balti tööandjad peaministritele: julgeolek algab tugevast majandusest – kriisikindlust ei ehita ainult relvadega
- Põhjala ja Balti riikide (NB8) tööandjate keskliidud, sh Eesti Tööandjate Keskliit, kutsuvad valitsusi tegema ettevõtetega tihedamat koostööd piirkonna konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja julgeoleku suurendamiseks.
- Liitude ühisavaldus anti üle 9. juunil Tallinnas toimuva NB8 tippkohtumise eel, kus Eesti peaministri Kristen Michali eesistumisel kohtuvad piirkonna riigijuhid.
- NB8 majandused moodustavad kokku ligi kümnendiku Euroopa Liidu majandusest.
- Eesti on sel aastal NB8 koostööformaadi eesistuja.
Ühisavalduse allkirjastasid Eesti, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Norra ja Islandi ettevõtlusorganisatsioonid, mis esindavad kokku enam kui 150 000 tööandjat ja annavad tööd ligikaudu 5 miljonile inimesele.
Liidud teevad ühisavalduses ettepanekud kolme valdkonna kohta, mis tugevdaksid regiooni konkurentsivõimet.
1. Kriisivalmidus eeldab tugevat ärikeskkonda. Euroopa seisab silmitsi kasvavate ohtudega – küberrünnakutest, globaalse ebastabiilsuse ja energiasüsteemi, tarneahelate ning kriitiliste taristu häireteni. Ühiskonna vastupidavust ei ehita üksnes sõjaline võimekus – ettevõtted omavad ja haldavad suurt osa taristust, logistikast ja teenustest, millest sõltutakse kriisi ajal.
Tööandjad kutsuvad riigijuhte tugevdama avaliku ja erasektori koostööd varustuskindluse alal, vähendama regulatiivset koormust ja tagama ligipääsu taskukohasele energiale.
2. Tugevamad kapitaliturud, mis hoogustaks investeeringuid ja innovatsiooni. Euroopa kapitaliturud on killustatud ning pensioni- ja erasäästud ei jõua piisavalt kasvuettevõtetesse. Euroopas ei ole ühtset turgu, vaid 27 riigi omad eraldi, mil igaühel omad reeglid, maksud ja järelevalve. Seetõttu on investoril keeruline ja kallis panna raha teise riigi ettevõttesse. Võrdluseks: USA-s on üks suur ühtne turg, kuhu raha liigub lihtsamini. Seetõttu saavad Euroopa kasvuettevõtted vähem investeeringuid ja kolivad sageli USA-sse börsile.
NB8 riigid peaksid võtma juhtrolli kapitaliturgude arendamisel ja piiriüleste investeerimistakistuste kaotamisel, olles eeskuju kogu Euroopale.
3. Tihedam digi- ja taristuühendus. Põhjala ja Balti riigid on digiriikidena maailma tipus, aga ettevõtetel on piirkonnas tegutsedes probleeme, sest riikide reeglid, süsteemid ja tavad ei klapi omavahel. Seetõttu pole suudetud asjaajamist täielikult paberivabaks muuta.
See on iseenda tekitatud takistus, mille saaks koostööga kõrvaldada – riigid peaksid oma süsteeme ühtlustama ja üksteise digilahendusi tunnustama.
Tööandjad ootavad laiemat piiriülest andmevahetust, digitaalsete identiteetide ja litsentside vastastikust tunnustamist ning kiiremaid taristuprojekte, sh Läänemere merealuste kaablite kaitset.
Loe Põhjala ja Balti riikide tööandjate keskliitude kirja siit (pdf).
Avalduse allkirjastasid: Eesti Tööandjate Keskliit, Confederation of Finnish Industries (EK) (Soome), Confederation of Swedish Enterprise (SN) (Rootsi), Danish Industry (DI) ja Confederation of Danish Employers (DA) (Taani), Employers’ Confederation of Latvia (LDDK) (Läti), Lithuanian Confederation of Industrialists (LPK) (Leedu), Confederation of Norwegian enterprise (NHO) (Norra) ning Confederation of Icelandic Enterprise (SA) ja Federation of Icelandic Industries (SI) (Island).