Tööandjate keskliit: toetame Eesti Panga initsiatiivi erakondade üleseks kokkuleppeks riigi rahaasjade korrastamiseks

Majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on korras riigi rahaasjad hädavajalikud ja Tööandjate keskliit toetab otsustavaid samme ning Eesti Panga ettepanekut sõlmida selle saavutamiseks parteide ülene kokkulepe. 

Tööandjate keskliidu liikmed on nimetanud oma lähiaastate suurimaks mureks just riigirahandust ja selle halvenevat olukorda. Ka Tartu Ülikooli värske juhtimisuuringu vastajad on ühel meelel: maksu- ja majanduskeskkond on 97% juhtidest lähiaastate suurim siseriiklik mure. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, suurendab riigi võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni. 

Eesti riigi rahaasjade olukord on juba kriitiline. Riigi kulud on aastatel 2019-2025 kasvanud kiiremini kui majandus, valitsussektori võlakoormus on viimase kümnendiga kahekordistunud 26%ni SKPst ja Eesti riigi võlakoormus on kerkinud enam kui 10 miljardi euroni.  

Iga täiendava euro laenamine tähendab tulevikus püsikulu ja intressimaksed kerkivad praegusel kursil jätkates 2030. aastaks 647 miljoni euroni. Seda on enam kui riik praegu aastas õpetajate palkadeks maksab. 

Seega mõjutab üle jõu elamine otseselt meie majandusruumi konkurentsivõimet, maksulaekumisi ja Eesti inimeste heaolu kasvu.

Tööandjate ettepanekud riigirahanduse osas

• Majandus vajab viimaste aastate maksutõusudest ja sellest tingitud ebakindlusest taastumiseks maksurahu. Eesti maksukoormus on viimase 10 aastaga kasvanud 7-8% ja ulatub tänavu 35,9%ni SKPst.  

Tööandjate ettepanek on seada maksukoormusele lagi 35%le SKP-st. Kui majandus areneb ja SKP kasvab, suureneb ka riigi maksutulu ehk võimalused investeerida vajalikesse valdkondadesse. 

• Riigi eelarve defitsiit peaks jääma alla 3%. 

• Valitsuse eelarvepoliitika peaks olema kontratsükliline, mis aitab tasandada majandustsüklite kõikumist. See tähendab, et kui majandusel läheb hästi, kogub valitsus reserve ja raskuste ajal investeeritakse majanduse elavdamiseks. 

• Eelarvedefitsiidi otsustavaks vähendamiseks kutsume erakondasid üles viima Eestis kiiresti läbi erinevates valdkondades kaua ootel olnud reforme. Kiiresti arenenud tehnoloogia ja demograafilised muutused annavad võimaluse pakkuda heal tasemel avalikke teenuseid tulevikus oluliselt efektiivsemalt. Julgelt tuleks kaasata ka erasektorit, kus sageli on parem efektiivsus ja kiirem muutuste juhtimine. 

• Avaliku sektori töötajate kärbe. Tööealise elanikkonna osakaal elanike hulgas väheneb, tekitades täiendava surve riigirahandusele ja tööhõivele. Viimase kuue aastaga on avaliku sektori töötajate arv kasvanud 6300 inimese võrra 138 600 inimeseni. Samal perioodil on avaliku sektori keskmine palk kerkinud ca 44% ja palgakasv on erasektorist kiirem. Avalik sektor ei tohiks olla hõive ja palgakasvu eesrinnas, vaid peab oma osakaalu vähendama. Üksnes nii saab olla Eesti majandus konkurentsivõimeline ja riigirahandus jätkusuutlik.

• Eesti kaitsevõime suurendamiseks investeerimine on praegu eluliselt oluline ja see tähendab, et peame selle prioriteedi järgimiseks suutma muid riigi kulutusi kärpida ja kontrolli all hoida. Tööandjate keskliit on soovitanud indekseeritud riigi kulud külmutada ja indekseerimise põhimõtted üle vaadata, et need arvestaksid majanduse käekäiku.