Üks koht ja seitsekümmend kandidaati – kas praktika on Eestis privileeg?

“Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm,” ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“

Veidi vähem kui aasta tagasi olid tal samad küsimused, mis paljudel noortel enne esimest sammu tööturule: kas ma leian praktikakoha, kas ma saan hakkama, kas mind kaasatakse päriselt või jään lihtsalt kõrvalt vaatama?

Telia näitel kandideeris eelmisel aastal nende 30-le praktikakohale üle 2300 noore, mis teeb keskmiselt ligi 70 kandidaati ühele kohale. Kaks aastat varem oli sama suhe 1500 noort 20 koha peale.

Küsimus ei ole enam selles, kas noored tahavad praktikale tulla. Küsimus on, kas tööandjad suudavad sellele vajadusele vastata. Numbrid räägivad enda eest: praktikakohtade nappus on Eestis muutunud reaalseks kitsaskohaks.

Praktika olulisusele ja sellele, kuidas kujundada sellest mõlemale poolele väärtuslik kogemus, tähelepanu juhtides toimus 25. märtsil Haridus- ja Noorteameti ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostöös praktikajuhendajatele pühendatud konverentsi „Päevapüük”.

Konverents tugines Haridus- ja Noorteameti värskele praktikajuhendajate veebikursusele, käsitledes kogu praktikateekonda: mis on praktika, praktikant tuleb, praktikant on kohal, praktikandiga on keerulised olukorrad ning kuidas anda praktikandile sisulist tagasisidet.

Neli praktikaga seotud müüti

Konverentsil võtsid „Parim praktikakoht 2024“ tiitliga pärjatud Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar ning äriarendusjuht Kaisa Arumeel ette levinud hoiakud, mis praktikakohtade loomisel sageli takistuseks on.

Müüt 1: Praktikandid aeglustavad tiimi töö tempot

Praktikant küsib ja vajab juhendamist ning see on paratamatu. Samas toovad need sageli ebamugavad küsimused välja kohad, mis on seni jäänud tähelepanuta.

Hästi korraldatud praktika ei aeglusta tööd, vaid aitab seda selgemaks ja tõhusamaks muuta. Sageli ka kasvatab tiimi töömahtu.

„Minule anti vastutada eraldi projekt, mille jaoks põhitöötajatel sel hetkel aega ei olnud,” selgitab Arumeel. „Sellega olin tiimile suureks abiks, mitte ei aeglustanud nende tööd.”

Müüt 2: Praktikandid tuleb pea ees vette visata, et nad õpiks

Iseseisvus ei teki tühjalt kohalt.

Telia kogemus näitab, et enne vastutuse võtmist peab olema loodud tugev vundament – selged ootused, tugi ja juhendamine. Alles siis saab praktikant päriselt vastutuse võtta ja sellest õppida.

„Mõistlik oleks vähemalt kaks ujumistundi anda,” ütleb Arumeel „Minul oli enne projektiga alustamist ja iseseisva vastutuse võtmist selge arusaam sellest, mida minult oodatakse.“

Nii luuakse keskkond, kus praktikant julgeb tegutseda, eksida ja õppida.

Siin on võtmeroll praktikajuhendajal. Telia võtab juhendajate ettevalmistust süsteemselt: igal aastal korraldatakse majasiseseid seminare, kus käiakse läbi praktika põhimõtted ja pannakse paika praktikaplaanid. Kuna juhendajateks on sageli spetsialistid, kellel varasem juhtimiskogemus puudub, toetatakse neid ka koolituste ja coachingu võtetega.

Müüt 3: Praktika on suuresti ainult praktikandi oskustega seotud

Praktika suurim väärtus ei ole tehnilised oskused.

Olulisem on julgus, suhtlemine ja iseseisvus. „Pärast praktikat ollakse palju julgemad – ei kardeta enam küsida ega inimestega rääkida,“ kirjeldab Arumeel.

Ta toob näiteks, et praktika jooksul tuli tal teha kliendiintervjuusid, suhelda eri tiimidega ning lõpuks esitleda oma projekti ka juhtkonnale. Iga samm tähendas väikest eneseületust.

Need kogemused, mitte ainult erialased teadmised, kujundavad ka noore valmisolekut tööturul edaspidi hakkama saada, on Saar veendunud.

Müüt 4: Praktika on kasulik ainult praktikandile ning tema arengule

See on eksitav arusaam.

Praktikant toob organisatsiooni värske vaate ja küsimused, mis sunnivad ka olemasolevaid tööviise üle vaatama. Sageli just need „miks me nii teeme?“ tüüpi küsimused aitavad märgata kohti, mis on jäänud tähelepanuta.

Samal ajal arendab praktikandi juhendamine ka juhendajat ennast. „Juhid kiidavad oma spetsialiste, kes on praktikante võtnud – nende areng on olnud ülimalt äge,“ ütleb Saar.

Kogukond kui turvavõrk

Praktika õnnestumine ei sõltu ainult tööst, vaid ka keskkonnast.

Saar rõhutab, et olulist rolli mängib võrgustik – inimesed, kellega jagatakse sarnaseid kogemusi, küsimusi ja kahtlusi.

Telia lahendab üksiolemise riski teadlikult kogukondliku lähenemisega: suve alguses tuuakse praktikandid kokku, toimuvad tutvumisüritused, ettevõtte valdkondade tutvustused ning lõpuks ka häkaton, kus otsitakse päris probleemidele lahendusi.

„Nii on leitud sõpru kogu eluks,“ kinnitab Saar.

Praktikakohtade pakkumine on investeering

Praktikantide vastuvõtmine ei ole heategevus. See on strateegiline investeering organisatsiooni tulevikku aga ka laiemalt Eesti tööellu.

Rahvastik vananeb ja tööturg muutub. Need, kes loovad noortele võimalusi täna, on homme paremas positsioonis, on Saar veendunud.