President Alar Karis: maksusüsteem on Eesti konkurentsieelis

President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.

Head kuulajad,

Kui tahame teha midagi maailmas kõige paremini, siis peaksime alustama sellest, et otsime üles kõik selle, mis on Eestis hästi.

Kõrgliigasse ei pääse see, kes püüab olla kõiges hea. Kõrgliigasse ei pääse ka see, kes kulutab kogu aja oma nõrkuste lappimisele. Meil ei tasu võistelda selles, milles oleme teistega võrreldes nõrgad. Omal alal jõuab aga kõrgliigasse see, kes teab oma tugevusi – ja arendab neid järjekindlalt, julgelt ning süsteemselt.

Eesti ei ole suur riik. Meil ei ole kümneid miljoneid tarbijaid, nafta- ja gaasimaardlaid, lihtsalt kaevandatavaid metallimaake, pidevat sooja ilma ega ka geopoliitilist mugavust. Kui püüaksime võistelda rahvaarvus, odavuses või suurtes ühesugustes toodangupartiides, siis kaotaksime kindlalt.

Meil on aga oma tugevused. Küsimus on selles, kas suudame neid arendada selliselt, et kuuluda päriselt kõrgliigasse.

Esiteks – haridus.

Meie lapsed on targad – nad on PISA testide põhjal maailma parimate seas. Sellist tulemust ei ole võimalik saavutada üleöö üksiku struktuurireformiga, vaid see on aastakümnete töö tulemus. Küsimus on aga selles, kas suudame noorte oskused piisavalt välja arendada, et nad tooksid kaasa kvaliteedihüppe majanduses tehnoloogiamahuka ettevõtluse ja kõrgema tootlikkuse suunas.

See pole väljakutse pelgalt haridussüsteemile, vaid ka Teile, Tööandjad, sest see eeldab niisuguste töökohtade tekkimist, mis on atraktiivsed maailma parima haridusega töötajatele.

Teiseks – maksusüsteem.

Eesti maksusüsteem on lihtne, läbipaistev ja ettevõtlust soodustav. Me maksustame kasumi jaotamist, mitte selle teenimist. Me ei karista majanduskasvu ega rohkem töötamist. See on konkurentsieelis, mida ka teised riigid tahaksid rakendada, kuid sageli ei suuda, sest on jäänud kinni sissekäidud rajale.

Maksusüsteem on valdkond, mida on viimase kümne aasta jooksul tabanud erinevad muutused, mida on kord tehtud ja hiljem tagasi pööratud. Kuna samal nädalal täpselt aasta pärast toimuvad valimised, siis võiksime seada endale eesmärgiks, et peame maksusüsteemi puudutavaid arutelusid enne valimiste toimumist.

Meie maksusüsteem ei tee parimaks mitte kõige madalamad maksud, vaid lihtsus ja arusaadavus. Tulevaste muutuste läbi arutamine annaks ka selgema etteaimatavuse ja stabiilsuse. See omakorda loob investeerimiskindlust. Ja investeerimiskindlus loob majanduskasvu.

Kolmandaks – vastutustundlik eelarvepoliitika.

Tasakaalus eelarve ei ole poliitiliselt atraktiivne. Aga kõrgliigas mängivad need, kes suudavad kriisides tegutseda just seetõttu, et nad on headel aegadel olnud vastutustundlikud.

Tänu varasema aja kokkuhoidlikule poliitikale, saime koroonakriisi ajal lubada endale majanduslanguse pehmendamist ja erinevaid toetusmeetmeid. Tänu väikesele riigivõlale saame lähiaastatel järsult suurendada kaitsekulutusi ega pea liialt muretsema küllaltki suure eelarvepuudujäägi pärast.

Samas peame endale aru andma, et senise eelarvepoliitika eelis võib väga kergesti kaduda, kui kasutame laenuraha kergekäeliselt ka muuks kui kaitseinvesteeringuteks.

Neljandaks – digitaalne ettevõtluskeskkond.

Meie digitaalne edu käib meist ees. Eestit teatakse selle järgi. Aga lisaks vägevatele loosungitele on see tõepoolest aidanud lihtsustada asjaajamist ning muutnud riiki õhemaks. Ettevõtja jaoks ei ole riigiga seotud kulu pelgalt see, mis on kirjas maksudeklaratsioonis, vaid ka erinevatele ametlikele protsesseidele kulutatud aeg. Digilahendused on seda kulu vähendanud.

Digitaalse edu osas ei saa me aga varem saavutatule puhkama jääda. Vajame andmepoliitika arendamist, et kasutada meie digitaalsest keskkonnast tekkivat infot kvaliteetsemate otsuste tegemiseks riigi lihtsamaks ning kiiremaks muutmiseks.

Viiendaks – meie avatus ja kuulumine rahvusvahelistesse võrgustikesse.

Me ei ole üksi. Meie majandus on tihedalt seotud Põhjamaadega, mis on üks maailma jõukamaid ja innovaatilisemaid piirkondi. Me õpime, ekspordime ja arendame koos.

Sama tähtsad on rahvusvahelised organisatsioonid, millesse kuulumine annab meie ärikeskkonnale kvaliteedimärgi. Euroopa Liit, euroala, NATO, OECD. Need annavad meile ligipääsu otsustusprotsessidele, turgudele, rahastamisele ja julgeolekugarantiidele, mida me üksi kunagi ei saavutaks.

Kõrgliigas tehakse koostööd ja mängitakse meeskonnana.

Head kuulajad, kui tahame kuuluda kõrgliigasse, siis me ei tohi kulutada kogu oma energiat nõrkuste lappimisele. Nõrkuseid peab teadvustama ja ka juhtima, kuid strateegiline edu tuleb oma tugevuste võimendamisest.

Hariduses ei piisa sellest, et me ei langeks keskmiseks. Me peame sihtima maailma parimat mitte ainult põhikooli lõpus, vaid ka tööturule jõudvate inimeste hulgas. Maksupoliitikas ei piisa sellest, et me ei teeks süsteemi keeruliseks. Lisaks lihtsusele peame tagama ka etteaimatavuse ja stabiilsuse. Digiriigis ei piisa olemasoleva säilitamisest. Peame võtma kasutusele tehisaru ja kasutama oma andmeid kui kapitali, mis võimaldab teha paremaid otsuseid ning luua uusi teenuseid.

Eesti edu ei sünni sellest, et me püüame olla nagu teised. See sünnib sellest, et me julgeme olla järjekindlalt meie ise – targad, digitaalsed, usaldusväärsed, avatud ja seotud maailma parimate võrgustikega.

Kui arendame oma tugevusi, mitte ei kuluta kogu energiat oma nõrkuste leevendamisele, siis me ei pea enam küsima, kas Eesti võiks kuuluda kõrgliigasse, vaid juba kuulume sinna.

Kas me julgeme nii ka mõelda ja tegutseda?

Aitäh.