Tuulelohe lend 2026: tipptegijad avaldavad valemi majanduse kõrgliigasse
“Eesti majandus on läbimas transformatsiooni,” ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja.
Delegatsiooni juhina aastaid Eesti majanduse arenguvõimalusi kaardistanud Guzzo sõnul pärsivad traditsioonilisi ettevõtteid kriiside pärandina kõrged kulud, samas innovaatiliste firmade kasvu piiravad oskustööjõu nappus ja raskendatud ligipääs kapitalile.
Nii ongi Eesti majandus ja ettevõtted jõudnud pika languse järel pöördepunkti, sest soodsa hinna eelis on ammendumas ja soovime viia majanduse järgmisele tasemele ehk kõrgliigasse. See sunnib siinsetelt ettevõtlustippudelt ja konverentsi esinejatelt küsima, mida peaks selleks tegema.
Suurim kasutamata võimalus on inimesed
Eesti Panga president Madis Müller rõhutab, et meil ei ole piisavalt vajaliku väljaõppega eksperte ning Eesti majanduse oluline kasvuvõimalus peitub inimestes endis. „Kui mul oleks võluri võimed, siis muudaksin üleöö kõigile Eesti ettevõtetele ja ka avalikule sektorile kättesaadavaks ja kasutatavaks kõige moodsamad tehnoloogilised lahendused kõigis valdkondades, koos vajaliku oskusteabe ja ambitsiooniga neid tööriistu ka maksimaalselt tõhusalt kasutada,“ lisas ta.
Lisandväärtuse kasvatamine on kriitiline
Eesti ühe suurema tööstusettevõtte, Lemeks Grupi üks asutaja ja juht Jüri Külvik toob välja, et ettevõtted ei pööra veel piisavalt tähelepanu lisandväärtuse loomisele – see on aga riigi majandusedu oluline eeldus.
Samuti soovitab ta uute seaduste ja piirangute kehtestamisel ning Euroopast tulevate soovituste rakendamisel olla kaalutletum – kuigi eesmärk võib olla üllas ja ambitsioonikas, võib nende liiga agar rakendamine vähendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pidurdada majanduslikku arengut.
Andmetarkus kui ettevõtete järgmine suur hüpe
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse EIS juhatuse esimees Ursel Velve rõhutab, et Eesti üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus – oskus kasutada andmeid nii tootlikkuse, innovatsiooni kui ka ekspordivõime kasvatamiseks.
Lisaks toetab arengut soov paremaks saada – sageli ka mittetraditsioonilisi koostöövorme kasutades. „See kehtib nii avalikus kui ka erasektoris. Kui otsime mõlemas sektoris parendamise ja innovatsiooni võimalusi, loome ühiskonnas rohkem koostööd, mis omakorda aitab meil riigina globaalses konkurentsis tugevamaks muutuda,“ selgitas Velve.
Ringmajandus peidab konkurentsieelist
Ringmajandusettevõtte Foxway Recommerce juht Oliver Kotkas, Aasta välisinvestor 2025, sõnab, et Eesti ettevõtted võiksid palju rohkem panustada olemasolevate ressursside ringlusesse ja nutikamasse kasutamisse. Madalam maksupoliitika toetaks ettevõtte konkurentsivõimet ja seeläbi ringmajanduse kasvu laiemalt.
„Kui näiteks Foxway müüb läbi veebipoodide Saksamaa eraklientidele, siis rakendame korduskasutatud seadmete puhul marginaalse käibemaksu erikorda. Kui meie peame oma kaubale lisama 24% käibemaksu ning meie konkurent Saksmaal saab samale kaubale lisada 19% käibemaksu, siis on neil selgelt hinnas konkurentsieelis,“ selgitas Kotkas.
Noorte potentsiaal jääb kasutamata
Aasta eksportöör 2025 nominent, saunatootja Auroom Wellnessi juht Marten Merdikes näeb, et Eesti noortel on tohutu teotahe, mida majandus täna täielikult ei kasuta – just see võiks olla riigi järgmine arenguhüpe.
Lisaks peitub potentsiaal automatiseerimises. „Maksimaalne automatiseerimine annab võimaluse olla konkurentsivõimeline ka 15-20 aasta pärast, sest tänane seis tööstustes on väga tööjõumahukas ning sellises seisus ja konkurentsiolukorras on suuri investeeringuid tegemata väga raske silmapaistvat arengut jätkata,“ märkis ta.
Mida peab veel majanduse kõrgliigasse jõudmiseks tegelema, sellest kõnelevad ettevõtjad, tippjuhid ning majanduselu mõjutajad 4. märtsil majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
Lisaks jagavad lavale oma mõtteid Alar Karis (Eesti Vabariigi president), Taavet Hinrikus (Skaala), Martin Sutrop (aasta ettevõte Tech Group), Margus Uudam (EstVCA ja Karma Ventures), Gunnar Okk (Põhjamaade Investeerimispank), Sirli Männiksaar (Ericsson Eesti), Kaspar Korjus (aasta innovaator Pactum AI), Marju Lauristin (ühiskonnatundja), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Gert Tiivas (Eesti Töötukassa), Olavi Lepp (Swedbank Eesti), Marten Merdikes (Auroom), Karlis Mesila (Siemens), Arno Vaik (Threod Systems), Ain Hanschmidt (Infortar ja Eesti Tööandjate Keskliit), Hando Sutter (Eesti Tööandjate Keskliit) ja mitmed teised tippjuhid ning ettevõtjad.
Majanduskonverentsile “Tuulelohe lend 2026” annavad hoogu juurde kaaskorraldajana EIS, peatoetajatena Swedbank ja NG Investeeringud ning toetajatena Infortar, Elenger Grupp, BLRT Grupp, Eesti Töötukassa, Kitman Thulema, Balbiino ja Liviko.
Kindlusta omale pääse konverentsi kodulehel ja kohtume 4. märtsil Tuulelohe konverentsil!