Pirkko Saar: sisukas praktika = selged eesmärgid + läbimõeldud struktuur + mõtestatud tagasiside

Hea praktika saab alguse arusaamast, et see on kahepoolne väärtusloome. Praktikant ei tule ettevõttesse lihtsalt kohal käima ja oma praktikatunde kirja panema, kirjutab Tööandjate keskliidu konkursil “Parim praktika 2024” parima praktikakoha tiitli võitnud Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar ajalehe Postimees arvamusveergudel.

Tänapäeva tööturg liigub kiiremini kui kunagi varem. Ettevõtted otsivad oskustega töötajaid, noored otsivad võimalust end tõestada ning mõlemal poolel on järjest vähem ruumi katsetusteks. Sellises olukorras muutuvad sisukad ja läbimõeldud praktikakohad üheks tõhusamaks viisiks kasvatada uusi tegijaid ja hoida ettevõtete konkurentsivõimet. Paraku leidub endiselt ka selliseid praktikaid, mis eksisteerivad pigem formaalsuse või heatahtliku, ent ebaõnnestunud abi eesmärgil – ilma eesmörgi, struktuuri, juhendamise ja tegeliku töökogemuse võimaluseta. Sellistel praktikatel on harva positiivne mõju ning sageli tekitavad need noortes pettumust ja kõhklust nii eriala kui valdkonna suhtes.

Hea praktika saab alguse arusaamast, et see on kahepoolne väärtusloome. Praktikant ei tule ettevõttesse lihtsalt kohal käima ja oma praktikatunde kirja panema, vaid päriselt panustama. Ta peab saama ülesandeid, millel on selge eesmärk ja tähendus ning mõistma, kuidas tema panus sobitub organisatsiooni suuremasse pilti. Samal ajal ei näe ettevõte praktikanti kui ajutist abikäsi, vaid kui potentsiaalset tulevast kolleegi, kelle väärtused ja tööstiil võivad sobituda tiimiga paremini kui paljudel kogemustega kandidaatidel. Just selles kohtuvad praktikandi võimekus ja ettevõtte strateegiline vajadus.

Sageli kardetakse, et praktika korraldamine on ettevõttele ajamahukas ja ressursimahukas tegevus. Tegelikkuses on just läbimõeldud praktikaprogrammid need, mis aitavad tööandjal vähendada riske ning leida uusi töötajaid märksa kindlamalt kui traditsiooniline värbamine. Praktika jooksul õpib noor tundma organisatsiooni kultuuri, tööpõhimõtteid ja ootusi. Ta saab aimu sellest, kas see keskkond on tema jaoks sobiv ja kas ta näeb end seal pikemas plaanis. Sama oluline on ettevõtte jaoks võimalus näha praktikanti pikema aja jooksul, praktiliste ülesannete keskel ja reaalsetes tööolukordades ja see on midagi, mida lühike töövestlus kunagi näidata ei saa.

Telia kogemus kinnitab seda ilmekalt: ainuüksi sel aastal on praktikal osalenutest koguni 20% kandideerinud hiljem vabale ametikohale ning saanud tööle. Praktikandid, kes kandideerivad, paistavad sageli teiste seast silma, sest neil on juba terviklik arusaam ettevõtte tööst ning nad on suutnud ennast praktikaperioodi jooksul tõestada. Just seetõttu on praktika muutumas üheks olulisemaks värbamise eelkambri vormiks, mis vähendab ettevõtte riske ja kulusid.

Praktikandi kogemus mõjutab aga veel palju enamat kui vaid ühe organisatsiooni töötajaskonda. See kujundab noore inimese arusaama kogu valdkonnast. Kui tal lastakse panustada ja tal lastakse õppida, eksida ja katsetada, siis tekib tal motivatsioon edasi areneda. Kui talle usaldatakse üksnes kõrvalisi ülesandeid ja teda ei kaasata päris tööülesannetesse ja -protsessidesse, võib ta eemalduda nii erialast kui sektorist tervikuna. Selline praktika ei ole kasulik ei noorele, ettevõttele ega Eesti majandusele laiemalt. Kaotajaid on mitu.

Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.