Hando Sutter: tööränne kasvatab ka eestlaste jõukust

Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter ajalehe Postimees veergudel. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.

Iga seaduslikult Eestisse tulev välistöötaja panustab ühiskonna jõukuse kasvu ja aitab maksta palka õpetajatele, arstidele ja riiki kaitsevatele inimestele. Kahetsusväärsel kombel aga aetakse sageli segi immigratsioon, tööränne ja viimastel aastatel tooni andnud sõjapõgenike aitamine.

Kui tööandjad räägivad välistöötajate värbamisest, peavad nad silmas kontrollitud ja ajutist töörännet. Kui tööluba või töö saab otsa, siis inimene lahkub. Välistöötajatega ei tegeleta niisama, vaid vajadusest. Süvenevat vajalike oskustega töötajate puudust tunnetavad tööandja igapäevaselt ja sellele viitavad ka mitmed põhjalikud tööturu uuringud.

OSKA: välistöötajate järele vajadus kasvab

Näiteks Kutsekoda OSKA toob värskes uuringus välja, et välistöötajate kaasamine on teatud ulatuses vajalik.

 „Eesti rahvastik vananeb ja loomulik iive on olnud pikka aega negatiivne, mis tähendab, et tööturule jõudvate noorte arv on väiksem kui tööturult lahkujate arv. Riik saab leevendada tööjõupuudust mitmesuguste meetmetega, sealhulgas hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamine, madalama tööhõivega sihtrühmade tööturule senisest ulatuslikum kaasamine, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Ettevõtjad saavad protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida. Kirjeldatud tegevustest hoolimata jääb tööjõudu puudu ning seetõttu on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses vajalik, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete pakkumine,“ võtab uuring kokku.

Järgmisel kümnendil jääb OSKA andmetel tööturul igal aastal puudu ainuüksi 1400 tippspetsialisti ITs, hariduses, tervishoius ja töötlevas tööstuses ning 700 oskustöötajat peamiselt töötlevas tööstuses ja veonduses-laonduses.

Tööränne on kontrollitud inimeste liikumine

Seega ei ole küsimus, kas Eesti peab selle küsimusega tegelema, vaid kuidas teha seda Eesti vajadusi arvestades. Selliselt, et vastu saaks võetud need, kel on vajalikud oskused, soov meie majandusse panustada ja kes sobivad siinsesse kultuuriruumi ning panustavad ise keelest ja tavadest huvitudes ühiskonda sulandumisse. Selliseid töötajaid ootavad ka tööandjad ja tööränne pakub selleks kontrollitud võimaluse.

Just oskustöötajate puudust eksportivates ja kõrge lisandväärtusega ettevõtetes aitab leevendada riigi plaanitud erand oskustöötajate värbamiseks. Selle järgi saaks värvata kolmandatest riikidest kuni 1300 või majanduskasvu ajal kuni 2600 täiendavat töötajat. Meie tööturu suurust – umbes 700 000 inimest – arvestades on liialdus rääkida massilisest sisserändest.

Sarnaseid erisusi on kasutanud näiteks IKT-sektor, iduettevõtjad, investorid ja tippspetsialistid ning siia värvatud eksperdid on aidanud ettevõtetel kasvada ja tasunud makse riigieelarvesse.

Kuna need on toiminud, on näiteks ettevõtja ja investor Sten Tamkivi soovitanud neid kogu majandusele laiendada. „Võib-olla oleks tõesti aeg lugeda see eksperiment õnnestunuks, sest on näha, et see paneb majanduse kasvama ning võimaldada laiemalt ettevõtjatel asju teha. Selliseid kitsaid idufirma erandeid ei ole mõtet pikas perspektiivis hoida, neid on vaja kogu majandusele.“

Eksportiv ja kõrge lisandväärtusega tööstus vajab eksperte

Ka plaanitud erand on ette nähtud valitud, eksportivatele ja kõrge lisandväärtusega tööjõupuuduses sektoritele, mis selguvad kutsekoja OSKA andmete põhjal. Kutsekoja töös osalevad teadlaste kõrval ka riik ning tööturu osapooled tööandjate ja ametiühingutena ehk osapooltel on sama info tööturu olukorra kohta ja otsused on andmepõhised.

See tagab selle, et välistöötajate teadmised ja oskused täiendavad, mitte ei hakka asendama kohalike töötajate omi. Näiteks rahvusvaheliselt edukat lennukihooldusteenust pakkuva Magnetic MRO juht Risto Mäeots on rõhutanud, et välistmaalt värbamiseta poleks ettevõte Eestisse sündinud, sest ajalooliselt sellist tööstusharu siin ei tegutsenud. Tänaseks annab ettevõte tööd peaaegu 500 inimesele ehk on välisekspertiisi toel loonud siin töökohti ka kohalikele.

Palganõue välistab odavtööjõu

Samuti aitab oskustöötajate erandiga kaasnev palganõue lükata ümber hirme ja väiteid, nagu kaasneks muudatusega odava tööjõu sissevool. Tööandjal lasub kohustus maksta vähemalt 0,8-kordset keskmist palka, mis oli 2024. aasta andmetel umbes 1600 eurot. See vastab näiteks seadme- ja masinaoperaatorite ning teiste valdkondade oskustöötajate palgale. Lihttöö tegijate tasu on aga kolmandiku võrra väiksem.

See palganõue arvestab ka piirkondlikke eripärasid ja tõmbekeskustest väljas tegutsevate ettevõtete võimeid. Riigi keskmist veavad üles Tallinn ja Harjumaa, mille keskmine palk ületab riigi keskmist 20 protsendi võrra, maapiirkondade keskmine jääb aga riigi keskmisest 20 protsenti madalamaks.

Piiri tagant on kallim ja keerulisem värvata

Seejuures ei ole välismaalt palkamine lihtsama või odavama vastupanu teed minek, vaid tööandjale kallim sundvalik. Piiri tagant värbamisega kaasneb tuhandeid eurosid kulusid töötaja leidmiseks, värbamiseks, dokumentide korda ajamiseks ja lisaks on vaja aidata sisse elamisega. Alati see ei õnnestu, sest inimene ei kohane muudatusega ning lahkub oodatust varem.

Seetõttu eelistab iga tööandja võimalusel kohalikke inimesi, sest nendeni on lihtsam jõuda, enne värbamist saab paremini tema oskuseid ja võimeid ning temaga mugavamalt asju ajada. Samuti saab kohalik töövälise elu ja dokumentide ning bürokraatia korraldamisega ise hakkama.

Eesti konkureerib arenenud riikidega

Eestiga sarnases olukorras on suur osa Euroopast ja arenenud maailmast, mis konkureerib talentide meelitamisel. Seetõttu on meie välistöötajate värbamise reeglite rangus koos väikese tööturuga räsinud Maailma Majandusfoorumi andmetel majanduse konkurentsivõimet. Välistöötajate süsteemi keerukust tõi esile ka OSKA.

Peame lisaks reeglite kohendamisele senisest rohkem rõhku panema ka Eesti kui väärtusliku töökoha sihtkohana turundamisele ja inimeste siia meelitamisele.

Arvamusartikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.