Ain Hanschmidt: ettevõtjale on kolm kuuma küsimust riigi rahandus, bürokraatia ja tööturg
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Lugupeetud peaminister, lugupeetud minister, lugupeetud ettevõtjad
Pool aastat tagasi, kui mind valiti Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimeheks , siis ütlesin oma valimiskõnes, et minu meelest on Eesti ettevõtete jaoks kolm põhilist väljakutset, millesse peaksime lähiajal kõige rohkem panustama. Need on:
- Julgeolek;
- Majanduskasv, kuidas jälle majandus kasvule saada;
- Ambitsioon ehk selge sihi paika panemine.
Julgeoleku valdkonnas, tundub , et inimesed on selle keerulise olukorraga, kus meie lähipiirkonnas käib täiemahuline sõda, paremini kohanema hakanud, sõjauduga harjunud ja ühiskonna kindlustunne on poole aasta tagusega veidi paranenud. Paistab, et valitsusel on riigikaitse osas olemas plaan kuidas edasi minna.
Arvan, et mida selgemini ühiskond tajub, et riik teeb hästi läbimõeldud ettevalmistusi võimaliku sõja tõrjumiseks ja seda rahvale ka selgitab, seda suurem on tõenäosus jätkuvaks rahuks.
Täna sõlmitud kokkulepe kaitseministeeriumiga, on igal juhul samm õiges suunas. Minu hinnangul oleks nüüd Leedu eeskujul tarvis hakata rajama ka vajalikke droonikindlaid kaitseliine, investeerima drooni kaitsesse, kriisiolukorras toimivatesse alternatiivsetesse sidekanalitesse ja seda ka avalikult kommunikeerima.
Sellel oleks positiivne mõju ka ühiskonnale laiemalt, sest igasugune nähtav tegevus kaitse valdkonnas julgustab ja mobiliseerib ühiskonda ning heidutab vaenlast.
Nüüd siis majandusest. Ma ei taha ainult kritiseerida, mida peab ka tegema, vaid tooks ka häid asju välja. Kolm head asja.
Esmalt positiivne on see, et viimastel kuudel on majandus hakanud pöörduma kasvu suunale. Sellele viitavad nii statistikaameti viimaste kvartalite SKP kasvu numbrid kui paranenud ekspordi näitajad ja suvel ka tööstustoodangu kasv.
Teiseks. Tänane maksu keskkond Eestis on üks maailma parimaid ( Tax Foundation edetabeli järgi ) ja ma arvan, et väga tähtis on seda sellisena hoida. Selle eelduseks on pikas plaanis: maksurahu ning tasakaalus riigi eelarve. Need annavad ettevõtjatele investeerimiskindluse.
Kolmandaks. Tööandjatena on meile oluline ka see, et oleme selle poolaasta jooksul saanud valitsusega pidada head argumenteeritud dialoogi nii majanduskasvu nõukoja formaadis kui ka otse suheldes ning leidnud nii mõnelegi probleemile häid lahendusi.
Endiselt on aga Eesti majanduse probleemiks Euroopa Liidu kõige kiirem inflatsioon. Viimased kuud on valitsus küll teinud edusamme valitsemiskulude kärpimise osas kuid riigieelarve defitsiit järgmisel aastal viitab, et kulude koomale tõmbamist ja efektiivsust peaks otsima kogu eelarve ulatuses, laiemalt.
Kokkuvõtvalt või öelda, et on palju positiivseid märke ja kitsaskohti millele meie ettevõtjatena peame tähelepanu juhtima. Aga toon ühtlasi välja ka mõned konkreetsed ettepanekud.
1. Heitlik maksukeskkond ja maksurahu.
Maksukeskkonna ettenähtavus on üks võimalustest, mida riik saab väliskeskkonna ebastabiilsuse ja ettearvamatuse tasakaalustamiseks teha. Seda ei ole viimased aastad kahjuks näinud – kord valitsus kehtestab maksu, siis muudab seda, siis hakkab tühistama. Kuna maksurahu eeldus on tasakaalus eelarve ja väike võlakoormus, siis milline on praeguse valitsuse pikem plaan riigirahanduse korrastamisega?
| Näiteks võiks kaaluda indekseerimise osakaalu vähendamist kuludes ja suunata osa tervishoiu süsteemist rohkem eraettevõtluse kätte. |
2. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine.
Tunnustame valitsuse tegevust ja samme bürokraatia vähendamisel! Lisaks olemasoleva bürokraatia vähendamisele peaksime otsustavalt pidurdama ka uute nõuete loomist ehk mitte kehtestama tarbetuid nõudeid, mida hiljem siis kaotama hakata. Paraku näeme, et nii siinsed kui Euroopa Liidu ametnikud valmistavad pidevalt uusi nõudeid ja kasvatavad halduskoormust – olgu see majanduse, keskkonna või sotsiaalvaldkonnas.
Ettevõtjaid huvitab, milline on valitsuse/riigikogu suutlikkus soovitud majanduse arenguks hädavajalikke muudatusi ellu viia. Ka Euroopa paistab kohati oma Omnibusidega ambitsioonikamalt liikuvat.
| Näiteks, võiks ministeeriumid seaduste ja määruste ettevalmistamisel rohkem panustada võimalike otseste ka kaudsete mõjude hindamisse, sest lisaks soovitud tulemustele toovad regulatsioonid tihti endaga kaasa nn tahtmatut lisa bürokraatiat erasektorile, mida lihtsalt ei ole osatud ette näha. Näiteks seoses kestlikkuse aruandlusega börsiettevõtetele, alternatiivkütuste direktiiviga seotud aruandlus transpordis vms.Valitsus võiks aktiivsemalt Brüsselis kaasa rääkida ja seal ka ise algatada bürokraatia vähendamise algatusi. |
3. Vajalike oskustega töötajate puudus.
Vajalike oskustega töötajate puudus on ettevõtjate üks valusamaid muresid ja arengupidur. Oskustega inimesi napib kõikjal erialadel. Osaliselt on see haridusvalikute ja -otsuste küsimus, aga rohkem demograafia suundumused, sest Eesti sündivus on langenud sajandi madalaimale tasemele. Riigi ellujäämise ja ülalpidamise võtmeküsimus on, kuidas tagab riik väheneva sündivuse ning vananeva ja väheneva tööealise elanikkonnaga riigis vajalike oskustega töötajate olemasolu. Mis on riigi plaan selles?
Kuidas kaasatakse ettevõtjaid koolitustellimusse ja elukestva õppe planeerimisse?
Uue Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi planeerimisel peab juba täna aegsasti hakkama ette valmistama programme, mis tõstavad õpetamise ja õpitulemuste kvaliteeti, kaasatust elukestvasse õppesse ja ja efektiivsust haridussüsteemis. Kuidas riik selleks valmistub?
Võtmeküsimus on, kuidas kasvatada töötajate tootlikkust, sest ühiskond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb. Tootlikkuse kasvu näeb ette ka strateegia „Eesti 2035“, kus Eesti tootlikkus peaks kasvama 110% -ni EL-i keskmisest. Oskustel on siin kriitiline roll.
Seega ettevõtjatel on kolm kuuma küsimust, need on riigirahanduse kordasaamise, halduskoormuse vähendamise ja tööturu arengu toetamise asjus. Nendele küsimustele leitud lahendused mõjutavad otseselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, Eesti majandust ning laiemalt kogu riigi ja kodanike käekäiku, heaolu. Peaminister on ka siin, peaministril on võimalus nüüd neile küsimustele vastata.