Põhja- ja Balti ettevõtlusorganisatsioonide kohtumine: vabakaubanduspoliitika väljakutsed ja tulevik
Rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse arengud esitavad üha suuremaid väljakutseid Põhjamaadele ja Balti riikidele, kelle heaolu ja konkurentsivõime põhinevad avatud majandusel, vabakaubandusel ja ausal konkurentsil. Seetõttu on NB8-riikide ettevõtlusorganisatsioonide koostöö muutumas üha olulisemaks – ühiselt on võimalik oma huve kaitsta ja esindada mõjusamalt nii Euroopa Liidus kui ka globaalsetes algatustes.
Seekordse kohtumise arutelude keskmes olid suhted USA ja Hiinaga, Euroopa Liidu kaubanduspoliitika suund ning vabakaubanduse tulevik.
Vabakaubanduse tulevik
ECIPE juht Fredrik Erixon kirjeldas muutusi rahvusvahelises majanduskorras. Kui perioodil 1944–1999 loodi aktiivselt reegleid ja institutsioone, siis nüüd on fookus nihkunud tagasi protektsionismi tsüklitele, institutsioonide rolli vähenemisele ja riigikesksele majanduspoliitikale. Tema sõnul meenutab praegune olukord 19. sajandi lõppu, mil globaliseerumise asemel tugevdati taas riikidevahelisi piiranguid.
Erixoni hinnangul ei ole mõistlik kujundada poliitikat kahanevate sektorite ümber. Selle asemel tuleks keskenduda majandusharudele, kus on kasvupotentsiaali. Näitena tõi ta Taani ettevõtted: suurkorporatsioonid, nagu Maersk, toetavad vabakaubandust kaupade vallas, kuid on ettevaatlikumad teenuste liberaliseerimisel; samas väiksemad ettevõtted hoiavad pigem protektsionistlikku joont, näiteks andmete lokaliseerimise küsimustes Euroopas.
EL–USA kaubanduslepe
Üks olulisemaid teemasid oli äsja sõlmitud ELi ja USA kaubanduslepe. Ettevõtete tagasiside näitas, et leppeta stsenaarium oleks olnud oluliselt kahjulikum. Samas valmistab keeruline tariifisüsteem ettevõtjatele muret: mitmed firmad on loonud või kaaluvad luua eraldi Cooperative Tariff Officer’i rolli, et hallata keerulisi tariifireegleid.
Suurimaks probleemiks peeti ebakindlust, mis neelab ressursse ja hajutab tähelepanu innovatsioonilt. Ettevõtjad küsivad, kuidas täpselt järgida terase ja alumiiniumi tariife, kas on võimalik kasutada nn „tariifinseneeriat“ kulude optimeerimiseks, milline on mõju farmaatsiatööstusele ning kas tariifidest on võimalik taotleda erandeid.
Ühiselt rõhutati, et ELilt ja liikmesriikidelt oodatakse selgeid juhiseid tariifide rakendamise kohta. Ebakindluse vähendamine on võtmeküsimus, et vältida innovatsiooni pidurdumist ja tagada konkurentsivõime.
EL–Hiina suhted
Aruteludes käsitleti ka Euroopa ja Hiina suhteid, mis muutuvad järjest keerulisemaks. EL on tugevalt seotud Hiinaga tooraine, tööstusinvesteeringute ja kõrgtehnoloogiate kaudu, kuid samas on vajadus sõltuvust vähendada üha ilmsem. ELi „de-riskimise“ poliitika edeneb aeglaselt, samal ajal kui Hiina jätkuv toetus Venemaale Ukrainas seab otseseid julgeolekuohte.
Hiina näeb oma tõusu ajaloolise paratamatusena ja keskendub nn uute produktiivsete jõudude (roheenergia, elektrisõidukid, tehisintellekt) arendamisele. Seda toetatakse ulatuslike subsiidiumide ja ekspordikeskse mudeliga, mis viib ületootmise ja rahvusvahelise konkurentsi pingestumiseni.
Pekingi strateegia põhineb sageli kahepoolsetel suhetel, kus eelistatakse mõjutada suuremaid liikmesriike otse. Euroopa Liidu vaates ei piirdu küsimus enam pelgalt kaubandusega: tegemist on süsteemse rivaalitsemisega, kus põimuvad majanduslik, poliitiline ja julgeolekumõõde.
Kohtumine kinnitas, et NB8-riikide koostöö kaubanduspoliitika vallas on üha vajalikum. Vabakaubanduse ja avatud majanduse kaitsmine eeldab koordineeritud seisukohti ning ühist häält Euroopa Liidu tasandil ja rahvusvahelistes algatustes.
Ettevõtete jaoks on võtmetähtsusega ebakindluse vähendamine, olgu see seotud USA tariifidega või Hiina majandusmudeli mõjudega, et säilitada innovatsioon, töökohti ja konkurentsivõimet.