Investeeringud seisavad, Eestisse ei julgeta tulla
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
„Meil paar suurt investeeringud seisavad sellepärast, et Eestisse ei julgeta tulla,“ rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Telia juhatuse liige Kristjan Kukk. “Peame võimalikesse ohtudesse suhtuma tõsiselt, aga väljapoole rääkima rohkem sellest, mida me kõike kindluse suurendamiseks teeme – et Eesti on täitsa okei koht, kus äri edasi teha ja kuhu investeerida.“
Ka Nordea Eesti juhil Tiina Käsil on kogemus, kuidas kuvand võib mõjuda kahjulikult. Mullu Eestis kogunenud Nordea Grupi nõukogu liikmed tundsid muret, kas siin üldse on enam turvaline enam äri teha. „Soomest tulid inimesed ja ütlesid, et teil on siin see piir. Aga Soomes on see piir tegelikult palju pikem,“ selgitas Käsi. „Kui olin nendega mõned tunnid vestelnud, said nad positiivse paketi – maksukeskkond selgelt läbi nähtav, oleme NATOs, Euroliidus üle 20 aasta, kaitsekulutused üle NATO 2% määra. Sain aru, et see on maha magatud võimalus, ma pole seda piisavalt selgitanud ja eeldasin, et kõik teevad seda. See on ettevõtjate ja riigi kohustus.“ Tema sõnul on Eesti konkurentsieelis just see, et oleme naabri suhtes realistlikud ja teame seetõttu teistest täpsemini, mida sealt oodata võib.
Läti ja Leedu kasvavad, Eestis korralik masu
Kehv kindlustunne ja veninud majanduslangus panid saatekülalised kahele kasvuga lõppenud kvartalile vaatamata tuleviku osas siiski ettevaatlikke ootuseid seadma ehk see aasta tuleb nende hinnangul veel keeruline.
„Kui Lätis ja Leedus on kasv korralik, siis Eestis on e-kaubanduse ja logistikamahtude mõttes jätkuvalt korralik masu. See nii lihtne ei ole, et nokk on üleval. Meid ootavad õige pea kehtima hakkavad maksutõusud ja suurem pööre saab tulla ikkagi läbi selle geopoliitilise nagu kriisi lahendamise,“ hindas Omniva juht Martti Kuldma.
Lisaks välisinvestori kindlustunde turgutamisele vajavad optimismisüsti ka siinsete inimeste ja ettevõtjate pessimistlikud ootused. „Kui veel kaks aastat tagasi öeldi, et oleme harjunud kriisidest suhteliselt kiiresti läbi tulema „hops ja läks üle“, siis nüüd peab inimestele meelde tuletama, et maailm ei ole otsa saanud ja hakkab paremaks minema,“ selgitas Kukk. „Hoiused kasvavad, tööturg pole kuhugi ära kukkunud, aga tarbimine kukub ehk asi on tulevikukindluses ja optimismi puuduses.“
Eestisse talendi meelitamine on suur töö
Käsi sõnul on seda võimendanud poliitiliste otsuste heitlikkus. „Küsimus pole niivõrd selles, kas maks tõuseb kaks protsenti või mitte, vaid millal tõuseb. Tööjõuotsused tehakse pikas plaanis, mitte pool aastat või aasta. Kui ei tea, mis sisend on, siis on keeruline neid otsuseid teha,“ selgitas ta.
Nordea Eesti teenindab Tallinnast Põhjamaade kliente ning siinses kontoris töötab 1100 inimest ja 55 rahvusest, iga kolmas on välismaalane. „See on meie suur võit, et oleme suutnud nad töö ja siinse keskkonnaga siia meelitada.“ Samal ajal konkureerib siinne üksus Poola ja Soomega ning kiirelt kerkinud palgad on riike seni eristanud vahesid kaotanud. „See on okei, ei tahagi olla odav. Meil on Poolaga võrreldes suured konkurentsieelised, mis tulenevad äri- ja juhtimiskultuurist, sest oleme seotud Põhjamaadega,“ märkis ta.
Keskkonda kujundavad ka riigi valikud ärikeskkonna kujundamisel. „Ma tahan ikkagi rõõmus olla selle üle, et meie töösuhted on paindlikumaks muutumas. Ametiühingud ütlevad, et see on töötajate ära kasutamiseks, aga 99% tööandjatest ei ole kurikaelad ja neil on sama motivatsioon, mis meie töötajatel – et töökeskkond oleks motiveeriv,“ lisas Käsi.
Tippjuhi ravim kulude tõusule – innovatsioon
Ettevõtetele on kiire palgakasv tähendanud aga kohati konkurentsivõime nõrgenemist. „Selle kulubaasi pealt ei ole võimalik enam välisturgudele müüa ja vaja on leida uusi vedureid. Selgelt on vaja innoveerida,“ rõhutas Kuldma.
Tema sõnul on väljakutse eristumine, sest näiteks värvilisi pakiautomaate on kaubakeskuste juures juba peaaegu kümme ning see on viinud hinnasõjani, mis kahjustab kõiki turuosalisi. „Peame leidma uuesti oma eristuvuse läbi unikaalse väärtuse,“ selgitas ta. Selleks plaanitakse minna kodudele lähemale. „Kui siiani seisis automaat kaubakeskuse juures, siis tulevikus seisab see korrusmaja nurga peal ja asendab põllukülade sissesõitudes ning bussipeatustes postkasti ning on oluline osa elamu infrastruktuurist.“
Teisalt arendab ettevõte kullerteenuse kasutajakogemust – kui toidukulleri teekonda restoranist kliendi koju näeb reaalajas ja samal ajal saab kulleriga suhelda, siis pakiveos ei ole suudetud seda selliselt veel lahendada.
Kristjan Kukk selgitas, et tema fookuses on innovatiivse mõtteviisi juurutamine. „Suurde monstrumisse iduettevõtte mõtteviisi toomine on kultuuriliselt suur muutus,“ selgitas ta. Seda saab teha näiteks organisatsioonist väikeseid nn iduettevõtteid välja kasvatades. „Mul on 2-3 tiimi, mis töötavad nagu iduettevõtted ettevõtte sees. Suurde masinavärki neid panna ei saa, sest nad surevad seal ära, aga lasen neil eraldi kasvada,“ lisas ta.
Kuula ka saadet „Tööandjate tund“, kus tippjuhid andsid ka ärikeskkonda kujundavale majandus-tööstusministrile nõu, mida konkurentsivõime kasvatamiseks ära teha tasub.