Ain Käpp: tegutseme, muidu tõeline kriis alles saabub

Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp ajalehe Äripäev veergudel. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.

„Kuigi tööandjad ja ettevõtjad on sobivate oskustega töötajate puudusele juhtinud tähelepanu juba aastaid, siis tõeline kriis selles meil alles saabub,“ rõhutas kaks aastat tagasi tööturgu analüüsiva OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Vinduv majanduslangus on viimased paar aastat seda valu veidi tuimestanud, kuid mitte ära viinud ning majanduse elavnedes hakkab see taas ettevõtete arengut pidurdama.

Kui tahame majanduskasvu, siinsete ettevõtete laienemist ja uusi investeeringuid meelitada ning seeläbi ühiskonna heaolu kasvatada, siis on vajalike oskustega töötajate küsimus majanduses üks lahendamist vajav võtmeteema.

Tööandjate esindajana on kohati väsitav seda juba aastaid korrutada – nii siin juba tegutsevatel kui siia kiikavatel ettevõtjatel on vaja töötajaid, kes ambitsioonikad plaanid teoks teeksid. Kui majandus areneb ja ettevõtted laienevad, kosub maksutuluga ka ühine riigi rahakott.

Eestil tasub panustada välistalentidele

See puudus on täna aga läbiv. Napib nii lihtsamate tööde tegijaid, sest mitmeid ameteid ei soovita heaolu kasvades enam pidada või siis ei sobi noortele näiteks rutiinne töö, aga mitmetes sektorites valutatakse pead eriliste oskustega ametikohtade täitmise tõttu. Tööd oleks pakkuda mitmesugustele tehnoloogidele, inseneridele, spetsiifiliste oskustega tehnilised töötajatele ja teistele. Hädas on nii tervishoid, põllundus, tööstus, teenindus, logistika kui IT-sektor.

Meie väikest rahvastikku ja tööturgu arvestades on osade oskuste puudus muidugi sisse kirjutatud probleem, kuid see ei pea olema paratamatus. Näiteks tõi Work In Estonia sügisel oma uuringus välja, et Eestil tasub jätkata välistöötajate värbamise kasvutrendi – see parandab ettevõtete võimalusi ning toetab nende konkurentsivõimet, sest aitab täita neid rolle, mida kohalike töötajatega täita ei õnnestu.

Lisaks aitab uusi inimesi tööturule kaasata töötamise paindlikkust suurendavad sammud. Mõlema osas on uus valitsus lubanud hoogsalt tegutseda ja see väärib kiitust.

Siiski on mõlemat muudatust saatnud nii hirmutused massiimmigratsiooni kui paindlikkusest kasvavast tööandjate omavoli ja töötaja kasvavast ebakindlusest. Need on alusetud ja vastutustundetud väited.

Tööränne on ajutine

Tööränne ei ole massiimigratsioon, vaid ajutine kontrollitud ränne – kui tööluba või töö saavad läbi, inimene lahkub. Eesti ei ole täna paraku välistöötaja esimene valik ja seda on omakorda võimendanud meie arenenud maailma ühed karmimad välistöötajate värbamise tingimused – sisserände piirarv ja palganõue. Kui suurendame praegust piirarvu kaks-kolm korda, siis see tähendab kuni 3600 lisanduvat töötajat. Väiksem osa tulijaist võtab pereliikme kaasa. Meie ühiskond tööturg saab selle vastu võtmisega ilusti hakkama, nagu on näidanud siin juba töötavad kümned tuhanded välistöötajad ja ühiskonda sulandunud ukrainlased.

Lisaks on meil ees teiste riikide tehtud vead, mida me ei pea järele tegema. Saame korraldada oma sisserände nii, et vastu saaks võetud vajalikud oskustega ja sooviga majandusse panustavad inimesed, kes sobituvad kultuuriruumi ja panustavad ise ühiskonda sulandumisse. Selliseid töötajaid ootavad ka tööandjad.

Rohkem paindlikkust ja rohkem kindlust

Töölepingu seadusesse plaanitud muudatused paindlikumalt tööaja kokku leppimiseks vähendaksid aga töösuhetes võlaõiguslike lepete kasutamist. See tähendab, et osalise ajaga töötavate inimeste kindlustunne ja tagatised saavad senisest tugevamad, sest neile rakenduvad töö- ja puhkeaja piirangud, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt või tagatised lepingu lõpetamisel.

Lisaks aitab see tööturule tuua neid, kes ei taha või saa täiskoormusega töötada. Olgu põhjused tervislikud, perekondlikud või õppimine.

Kuna sündimus on aasta-aastalt langenud – eelmisel aastal sündis alla 10 000 lapse – , siis jõuavad tööturule senisest väiksemad põlvkonnad. Seetõttu on iga töötav inimene teretulnud ja hädavajalikud tööturgu suurendada aitavad sammud. Muidu peame hakkama otsima vastust küsimusele, kes ja kuidas Eesti riiki ülal pidama hakkab.

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev veergudel.