Tööandjate üleskutse: aita paljastada mõttetu bürokraatia

Suuremaid Eesti tööandjaid ning erialaliite esindav Eesti Tööandjate Keskliit kutsub kõiki üles teatama tarbetust bürokraatiast ja koondama kokku riigi mõttetut reguleerimist, ajale jalgu jäänud seadusi ning muid ettevõtlust takistavaid nõudeid.

“Kaitsevõime ja konkurentsivõimeline majandus on üheselt seotud. Kui meie majandus ei tooda piisavalt lisaväärtust, ei suuda ka kõrgemad maksud katta kasvavaid kaitsevajadusi. Ka kõige pisem bürokraatlik nõudmine, mida ettevõtja peab täitma, kuid mis tegevusele lisaväärtust ei anna, koormab tarbetult ühiskonda. See tähendab asjatuid kulusid, asjaajamist ja pidurdab majandust. Praegu peab ettevõtjate fookus olema konkurentsivõime kasvatamisel,“ rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „Kuna halduskoormus ja bürokraatia on ettevõtjaile kasvanud hiilides läbi aastate, siis ühe uue piirangu kehtestamisel ühe piirangu kaotamine pole piisavalt ambitsioonikas, sest see ei pruugi tegelikku koormust vähendada. Lähenema peab otsustavalt.“

Tööandjate keskliidu tarbetu bürokraatia avalik ideekorje on avatud kõigile 4. aprillini aadressil www.employers.ee/halduskoormus. Sinna võib üles anda näiteid, mis tekitab ettevõtjaile asjatuid kulusid, raiskab aega või takistab paindlikku tegutsemist. Samuti võiks postitada konkreetsed näited, kus regulatsioonid on Euroopa Liidu õigusaktidest rangemalt üle võetud.

Seejärel analüüsib liit laekunud ettepanekud ning koostab neist süstematiseeritud bürokraatia kärpimise ettepanekud Vabariigi valitsusele. Kuna loodav koalitsioon on lubanud seada bürokraatia vähendamise üheks prioriteediks, siis loodame selle aasta lõpuks ka konkreetseid tulemusi. Hoiame ettepanekute realiseerimisel pilgu peal ning anname teada ka tehtud muudatustest.

11 näidet juba esitatud tarbetutest või halduskoormust kasvatavatest nõuetest:

• Liikluskindlustuse seaduse muudatusega hakkas sellest aastast kehtima nõue kindlustada ka tõstukid ja traktorid, mis liiklevad näiteks kinnisel lao või tehase territooriumil.
• 2019. aastal kehtestati alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille kohaselt piirati alkoholi väljapaneku nähtavust kauplustes. Muudatused ei avaldanud alkoholi tarbimisele mingit mõju, küll aga nõudis müüjatelt investeeringuid.
• Töökeskkonnaspetsialisti määramise ja riskianalüüsi kohustus on juba kahe töötajaga organisatsioonidel. Tööandjad on teinud ettepaneku nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustust suunata suurematele tööandjatele või valdkondadele, kus tööõnnetuste tõenäosus on suurem.
• Riigi infosüsteemides esitatavatel taotlustel võiks sisalduda riigil juba olemasolevad andmed (näiteks elukoht, käive jne) eeltäidetud.
• Notari poolt esitatud dokumendid ja avaldused võiksid äriregistris kajastuda ilma kohtunikuabi menetluseta.
• Aruandlus 3.0 tõi töötamise registrisse mõned infoväljad juurde, et saaksime lahti tööga seotud tööjõu- ja palgaga seotud aruandlusest, statistikaaruanded pole aga kuskile kadunud.
• Jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele Euroopa regulatsioonidega võrreldes erinevad ja rangemad eesmärgid.
• Nõue koostada detailne EKOMAR aruanne (ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne) iga viie aasta järel tähendab, et ettevõtted peavad ümber korraldama oma süsteemid ja tegema lisainvesteeringud, et kord viie aasta jooksul esitada Statistikaametile detailsed andmed, mida ettevõte oma tegevuse käigus ei kogu ja mida järgneva nelja aasta jooksul kellelgi vaja ei ole. Sellest aruandest võiks loobuda.
• Tuleks kaotada statistikaaruanded, mis sisaldavad maksuametile ja/või aastaaruandes esitatavaid andmeid nagu näiteks töötajate arv, brutopalkade summa jmt.
• Ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu.
• Puuduva või osalise töövõimega töötaja tööle võtmisel on tööandjal võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust. Sageli ei soovi inimene ise tööandjale töövõime kao kohta infot anda ja seega ei saa tööandja seda taotleda. Samuti on taotlemiskohustus ebavajalik halduskoormus, sest info nii töötamise kui vähenenud töövõime kohta on riigil olemas. Ettepanek on edaspidi sotsiaalmaksu hüvitamise otsus teha automaatselt kui tööandja vähenenud või puuduva töövõimega inimese tööle võtab.

Loe põhjalikumalt tarbetu bürokraatia näidetest www.employers.ee/halduskoormus.