Tööandjad: riigi majandusplaan vajab fookuse teritamist

Tööandjate keskliit tunnustab valitsust majanduspoliitika fookusesse tõstmise eest ja soovitab majandusplaanis 2025. aastaks ette nähtud tegevuste ellu viimise huvides valida prioriteedid ning selgemalt fokusseerida.

“Kuna tegevusi ja muutuseid on plaanitud 45, siis soovitame ellu viimise ja majanduse konkurentsivõime kasvatamise huvides keskenduda nendest ettevõtjatele olulisematele, et eeloleva aasta jooksul saaks just tähtsaim algatatud ja teoks tehtud,” rõhutas Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole Majanduskasvuplaan 2025 kohta saadetud tagasisides.

Näiteks Tööandjate Keskliit sõnastas äsja oma liikmete vajaduste pinnalt teemad, millele järgmisel aastal oma tähelepanu ja energia suunata, et aidata majanduse konkurentsivõimet taastada. Need fookusvaldkonnad on:

1) Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Kriisidest taastumiseks vajab Eesti majandus konkurentsivõimelist ning etteaimatavat maksukeskkonda ning usalduslikku koostööd riigiga.

Fookused: maksurahu hoidmine ja riigi kulude kontrolli alla võtmine, halduskoormuse vähendamine.

2) Konkurentsivõimeline tööturg. Majanduse olukorra paranemisel muutub kvalifitseeritud töötajate puudus kiiresti jälle kõige põletavamaks probleemiks.

Fookused: vajalike oskustega töötajate kättesaadavuse parandamine läbi tööõiguse paindlikkuse ja sisserände piirarvu suurendamise. Samuti hariduspoliitiliste reformide läbiviimine – rahastusmudeli jätkusuutlikkus ja tööturu vajadustega vastavusse viimine.

3) Konkurentsivõimelise hinnaga energiakandjate pakkumine. Puhtama energia ja varustuskindluse pingutuste kõrval ei tohi konkurentsivõimeline lõpphind kannatada. Elektri lõpphind peab olema regioonis – Soome, Rootsi, Läti ja Leedu –konkurentsivõimeline.

Äsjase intsidendi läbi pikaks ajaks tööst välja viidud EstLink2 elektriühenduse negatiivne mõju Eesti tööstuse konkurentsivõimele vajab eraldi adresseerimist ja tegevusplaani.

4) Tervishoiusüsteemi efektiivsuse arendamine. Vananeva elanikkonnaga riigis on inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmine tähtsam kui kunagi varem. Efektiivsuse parandamiseks tuleb tervishoius tagada vajalike reformide elluviimine.

Fookused: julgem eraraha kaasamine läbi tervishoiuteenuste maksuvabastuse piirmäära tõstmise ja takistuste kõrvaldamise eratervishoiuasutuste osalemiseks teenuste osutamisel.

5) Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasv on vajalik majanduse tootlikkuse arenguhüppeks.

Fookused: teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni ökosüsteemi loomine, suurendades koostööd, rahastust ja juhtimiskvaliteeti.

6) Konkurentsivõime tähtsustamine kestlikkuse küsimustes. Konkurentsivõimeline üleminek puhtale majandusele vajab selgust, kindlust ja head investeerimiskeskkonda.

Fookused: valdkondlikud realistlikud teekaardid konkurentsivõimeliselt kestlikuma majanduseni jõudmiseks.

Majandusplaan on vajalik, kaasake ettevõtjaid

Lisaks rõhutas Sutter, et avalike teenuste ja riigivalitsemise efektiivsemaks muutmiseks peaks riigi lähiaja esimene eesmärk olema avalike kulutuste piiramine riigieelarve tänase maksukoormusega saavutatavate eelarvetulude tasemele. “Ebakindlus ning hirm pidevalt kasvava maksukoormuse ees halvab nii tarbijat kui investorit ja maksukoormust paisutavaid kulutusi tuleks praegu otsustavalt kärpida,” märkis ta.

Samuti tegi keskliit ettepaneku võtta halduskoormuse vähendamine süsteemsemalt ette – bürokraatia vähendamiseks planeeritud tegevused on kõik asjakohased, kuid plaan peaks hõlmama lisaks menetlustähtaegadele, aruandlusele ja infovahetusele ka regulatiivseid tingimusi ja nõudeid, Euroopa õigusega nõutavast rangemaid regulatsioone jmt. Keskliit on valmis koostöös oma liikmetega koondama vastavad ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks.

Keskliidu hinnangul on Majanduskasvuplaan 2025 vajalik ja ambitsioonikas plaan, mille elluviimine aitaks siinset majandust edasi. Majanduse konkurentsivõime kasvu nimel töötavad igapäevaselt nii Tööandjate Keskliit kui selle liikmed. Eesti suuremate tööandjate esindajana on keskliidul hea info otse ettevõtjatelt, mis majanduse arengut takistab. “Seetõttu jälgime plaani elluviimist jooksvalt ja oleme valmis igati toetama soovitud eesmärkide suunas liikumist,” lisas Sutter. “Ilmselt oleks mõistlik ka väiksema juhtrühma moodustamine, kus regulaarselt kohtudes plaani realiseerimise progressi jälgida.”

Loe Tööandjate vastust ministrile siit (PDF-fail).