Arto Aas: majanduse olukord on endiselt õhkõrn

Kuigi teisipäeval avaldatud prognoosid lubavad majandusele tunneli lõpus valgust, siis ülevoolavaks optimismiks põhjust ei ole. Tegu on prognoosiga ja kolmandat aastat kestva majanduslanguse jooksul oleme seda „järgmises kvartalis algab kasv“ sõnumit kuulnud korduvalt, kuid see on edasi lükkunud ja langus on jätkunud. Taastumine saab tõenäoliselt olema valdkonniti ebaühtlane ja loodetust aeglasem. Ehk majanduse olukord on endiselt õhkõrn.

Valitsuse plaanitud maksutõusud ja täiendav maksukoormus suurendab inflatsiooni ja kärbib majanduskasvu ning vähendab nii tarbijate ostujõudu kui kindlustunnet, mis mõjutab oluliselt näiteks kaubandust ja teisi siseturust sõltuvaid ettevõtteid. Eriti halb mõte on avansilise ettevõtete tulumaksu kehtestamine, mis kahjustab Eesti maksusüsteemi ehk meie senist konkurentsieelist.

Heitlikud välisturud ja suurenevad kulud

Ettevõtjate optimism on tagasihoidlik ka välisturgudel, sest olulisemad eksporditurud on ebakindlatel jalgadel – näiteks meie olulisimad partnerid Rootsi ja Soome ning Euroopa suurim majandus Saksamaa taastuvad vaevaliselt. Sellele lisaks on siinsete eksportivate ettevõtetele väljakutse viimastel aastatel kiiresti kerkinud kuludega välisturgudel konkureerimine ehk taastudes ei ole ettevõtted seal enam nii konkurentsivõimelised kui enne ja see võib pidurdada ekspordi kasvu. Avatud majandusega riigis on aga eksport ainus, mis riiki raha sisse toob ja seetõttu kriitiliselt tähtis.

Ettevõtjate ootused ja ettepanekud

Seetõttu ootavad ettevõtjad jätkuvalt riigilt tegutsemist ja samme majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks, et Eesti majandus tõuseks järgmisele tasemel – kuidas soodustada kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamist, kuidas vallutada uusi eksporditurge ning meelitada siia talente ja investeeringuid.

Vastuseid neile küsimustele ei pea leiutama hakkama, sest ettevõtjad on oma ettepanekud korduvalt välja öelnud. Sel kevadel esitas Eesti Tööandjate Keskliit koos erialaliitudega majandusplaani “Ambitsioon on valik”, milles on sõnastatud rohkelt ettepanekuid nii ettevõtjatele kui riigile majanduse arendamise fookusesse võtmiseks ja uue arengu tagamiseks. Kui majandus kasvab ja areneb, siis kerkivad riigieelarve maksulaekumised.

Kuna riik on pikalt üle oma võimete elanud, ootavad tööandjad otsustavat avaliku sektori kulude kärbet, mitte uusi makse. Muidu saame madalama majanduskasvu ja kõrgemad maksud, aga ühiskond nii rikkamaks ei saa.

Kommentaar ilmus Delfi Ärilehes.