Töökohapõhise õppe rakendamine – kogemusi Slovakkiast

Eestis on suur puudus spetsialistidest ja oskustöölistest. Selle murega puutuvad kokku pea kõik sektorid – näiteks turismisektor, masinatööstus, elektrooniktööstus jne. Mida teha, et noored läheksid õppima erialasid, mille osas on tööturul suur puudus? Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe võib Eesti tööturu väljakutsetele selles olukorras olla suureks abistajaks.

Paljudes Euroopa riikides on töökohapõhine õpe edukalt ja süsteemselt töösse rakendatud ja toimib hästi. Saksamaal ja Austrias on neid süsteeme aastakümneid üles ehitatud, samas on ka riike, kus alles sellist süsteemi juurutatakse. Üheks selliseks on Slovakkia, riik keset Euroopat, kuhu investeerivad mitmed autotööstuse lipulaevad nagu Volkswagen, KIA, Landrover/Jaguar, PSA Citroen ja Peugeot. Ka Slovakkia ühiskonnas valitseb sama probleem nagu meil Eestis: nõukogude ajast on ühiskonnas juurdunud teadmine, et tööstus on üks must ja räpane ala. Viimane ei vasta tõele, sest tänapäeva tootmine on suures osas automatiseeritud ja suures osas puhas.

 Massiliselt eelistavad noored nii Eestis ku Slovakkias enda edasiõppimisvalikuid tehes kõrgharidust, õpinguid ülikoolis, arvates et see loob tulevikus võimaluse head palka teenida ja olla paremal elujärjel võrreldes nende vanematega. Samuti on Slovakkia tööturu olukord väga sarnane Eesti omale: madal töötus, struktuurne tööpuudus ja kutseharidus peab ühiskonnas veel tõestama enda olulisust ning kutsehariduses on seni liialt keskendunud populaarsetele erialadele.

Seda, mida Slovakkias kutsehariduse populariseerimiseks tehakse ja kuidas töökohapõhist õpet juurutatakse ja arendatakse, said oma silmaga näha 12.-13. oktoobril mitmed Eesti ettevõtete ja liitude esindajad, kui külastasime Slovakkias Bratislavas ja Nove-Mestos asuvaid tootmisettevõtteid, kes on rakendanud õpipoisiõpet.

Saime teada huvitava tõsiasja, et kogu süsteemi eestvedaja ja ettevõtetega ning valitsusega läbirääkija oli alguses Saksa-Slovakkia Kaubanduskoda. See on ka arusaadav, sest paljud Saksa ettevõtted on ehitanud oma tehased Slovakkiasse ja soovivad seal laieneda, kuid selleks vajatakse töötajaskonna pidevat järelkasvu. Aga kust tuleb see järelkasv, kui kutseõppe populaarsus ja noorte huvi sinna õppima minna ei ole täna piisavalt suur?

Ettevõtted alustasid  aktiivset lahenduste otsimist koostöös haridusministeeriumiga 2009. aastal. Esimene seadusemuudatus, mis soosis töökohapõhist õpet, võeti vastu 2013. aastal, peale OECD raportit, kus toodi välja, et kutsehariduse hääbumise tagajärjel üks võimalik tulevikustsenaarium tehaste lahkumine Slovakkiast.

Kuidas siis ikkagi see imeloom, töökohapõhine õpe, töötab seal maal?

Käisime külas Dual Academy nimelises keskuses, mis on endise ja veel ka osaliselt seal töötava kutseõppekeskuse osa, mis võeti üle kõrval asuva Volkswagen’i tehase, Siemens’i ja Matador’i  ettevõtete poolt, et tagada neile ettevõtetele ja kogu sektorile järjepidev spetsialistide järelkasv. Ettevõtted on kooli (Dual Academy) avamiseks pidanud renoveerima hoone ja soetama vajaliku seadmepargi ning sisustama õppeklassid. Kogu investeering on olnud suurusjärgus ca 1 miljon eurot, seejuures on riik investeerinud 5%. 

Külastasime Nove-Mestos kolme tehast, kellel küll ei ole olnud võimalik investeerida selliselt nagu eelmistel ettevõtetel, aga siiski on neil tihe koostöö kohaliku kutseõppekeskusega ja tehase nurgakesse on rajatud õppeklassid koos elementaarsete manuaalsete pinkidega, et tagada töö algõpe seadmetel. 

Õpilaste juhendajad on kohaliku tehase töötajad, kes juhendajatena roteeruvad. Näiteks on 9 õpilase kohta kolm juhendajat, kes igaüks töötavad nädala õpilastega ja kaks nädalat oma tavapärasel ametipostil. Selliselt saab juhendaja ise erialaselt edasi arendada ja lisaks erialaspetsialisti ametile saab ka õpetada.

Mida tasub Eestil kõrva taha panna?

Olulisemate õppetundidena rääkisid slovakid eestlastele, et kõik algab lapsevanemate seas häälestuse loomisest. Lapsevanemad on laste mõjutajad, nende kodustest jutuajamistest kujunevad õpilaste tulevikuvalikud. Lisaks on head allikad oma ettevõtte töötajad ja töötajate lapsed, kelle kogemusest saavad lapsed inspiratsiooni tulevikuks. Samuti rõhutati, et eeltööga tuleks alustada juba varakult – siis, kui lapsed on alles algklassides.

Nove-Mestos on ettevõtted omavahel loonud tugisüsteemi – käiakse piirkonna koolides rääkimas lastega, lapsevanematega ja kutsutakse neid ettevõttesse külla. Omavahel on loodud kokkulepped, mille kohaselt näiteks ükski ettevõte ei või õpilaste endale meelitamiseks pakkuda kõrgemaid stipendiume. Muidugi vahetatakse ka kogemusi ja püütakse leida kõige efektiivsemaid viise õpetamiseks.

Kokkuvõttes leidsid kõik õppereisil osalenud erinevate sektorite esindajad, et õpipoisiõpe on Eestile väga vajalik ja seda nii masinaehitusele, elektroonikatööstusele, toiduainetööstusele, pangandusele ning jae- ja hulgikaubandusele jm. Kõigis neis sektorites Eestis on suur vajadus kutseõppe lõpetanud noorte spetsialistide järele. Eesti tuleviku visioon võiks keskenduda töökohapõhisele õppele, kus õppeasutused toetavad uute spetsialistide väljaõpet pigem teoreetilises osas ja tööandjad praktilises õppeosas.

Inna Anson – Ruukki AS

Kõige enam meeldis mulle Slovakkia kogemuse juures see, et kõik osapooled koos näevad vaeva ja panustavad, et asi õnnestuks. Riik on omalt poolt loonud tingimused seadusemuudatuste näol, tööandjad panustavad oma aega ja energiat, koolid otsivad lahendusi ja töötavad kaasa.  Ma soovin, et ka Eestis hakkaksid kõik osapooled ühte jalga käima. Hetkel tundub, et kõik on huvitatud ja arvavad, et töökohapõhine õpe on oluline ja vajalik.

Kuidas muuta näiteks metalli eriala atraktiivseks noorte hulgas ja näidata, et see töökeskkond ei ole enam ammu must ja lärmakas, vaid kõrgtehnoloogiaga varustatud ja väljakutseid pakkuv. Selleks oleks vaja noori tuua reaalsesse keskkonda läbi ettevõtete külastuste ja metallitöö mooduli lisamise tööõpetuse õppekavasse. Meil Pärnus on juba mõned sammud selles suunas ka astutud.

Samuti oli tore kuulda sellest, et kutsehariduses seotakse teooria maksimaalselt praktikaga, kus mõnedes koolides on suhe teoreetilise ja praktilise õppe vahel 30% vs 70%, praktilise õppe kasuks. Ehk siis paljud teoreetilised teadmised matemaatikast või füüsikast salvestuvad õpilaste mällu läbi praktilise kogemuse.

Annika Maido – Kalevi Veekeskus OÜ

Miks peaks tahtma üks 15. aastane noor end siduda konkreetse eriala, ametiga? Eelpoolnimetatud ettevõtted pakuvad omalt poolt selleks korralikku paketti. Volkswageni Dual Academy pakub lastele tasuta kooliharidust, toitlustamist, transporti, majutust, koolivormi ja ka igakuist stipendiumi. Samuti reaalse töö korral ka palka. Ettevõtjad kinnitasid, et stipendium on õpilastele suur motivaator. Näiteks, kui laps ei pea kinni distsipliinist, siis ettevõte vähendab tema stipendiumi.

Ettevõtted investeerivad tulevikku. Õpilasega võidakse sõlmida leping lausa 4 aastaseks perioodiks. Töökohapõhine õpe annab ettevõttele suurepärase võimaluse saada endale häid kutseharidusega spetsialiste.

Kalevi Veekeskus teeb aktiivset koostööd koolide ja Töötukassaga ning pakub praktikat toitlustuse, majutusteenindaja ja spaateenindaja praktikantidele. Ideaalis sooviks töökohapõhise väljaõppe raames koolitada pikemaajaliselt koka- ja spaateenindaja õpilasi ning lühiajaliselt puhastusteenindajaid ning toitlustuse teenindajaid (ettekandja/kelnereid). Eelpoolnimetatud ametioskustega töötajate nõudlus on hotelliturul suur.

Margit Treufeldt – Swedbank

Märkimisväärne on see, et nad on andunud tööandjatele suure rolli kutsehariduse korraldamisel. Usun, et see kujuneb edukaks ja meil on sellest õppida. Silma jäi tööandjate entusiasm ja usk sellesse. Tööandjad on lisaks õppes osalemisel õla jõudsalt alla pannud ka kutsehariduse populaarsuse kasvatamisele. Selleks korraldatakse kampaaniaid, koolide külastusi, lahtiste uste päevi ja muid üritusi. Ilmselgelt oli minu  üks lemmikutest Volkswageni Akadeemia – imponeeris, et tööandjatel on oma haridusasutus. Enamusel meie suurematel ettevõtetel on oma sisesed  koolitusprogrammid, mis on kindlasti väga praktilised, aga samas ei ole need osa riiklikust haridusest (see tähendab ei anna taset).

Töökohapõhist õpet rakendame meie täna oma ettevõttes läbi  praktika võimaluste pakkumise. Arvan, et tööandjad võiks olla enam kaasas õppekavade parendamisse, õpetajate arendamisse ja ise koolides õpetamisse.

Töökohapõhise õppe õppereis Slovakkiasse toimus Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames seoses Erasmus+ töökohapõhise õppe Baltikumi projektiga: „National Authorities for Apprenticeships: Implementing Work Based Learning in Latvia, Lithuania and Estonia (WBL-Balt)“

Õpipoisiõppe rakendamise tegevustest Eestis saab lugeda siit ja sellest, kuidas õpipoisiõppega algust teha, saab lugeda siit.