Tööandjate majandusspidomeeter: ootused majanduse paranemisele tasakaalustavad rahulolematust valitsusega
Mai 2016
Ettevõtjate hinnangul edeneb Eesti majandus kiirusega 76 km/h, mis on praktiliselt sama, mis kolm kuud tagasi (siis oli kiiruseks 75 km/h). Arvestades, et spidomeeter võimaldaks suvisel kiirteel sõita kuni 150 km/h ja mõistlik kiirus oleks 90-120 km/h, liigub Eesti majandus tööandjate hinnangul pehmelt öeldes rahulikus tempos. Kriitika valitsuse tegevuse suhtes süveneb.
Üle 40% ettevõtjatest valitsuse tegevuse suhtes kriitilised
Küsitluses osalenud ettevõtjate rahulolu valitsuse tegevusele on kolme kuu jooksul oluliselt langenud. Kui aasta alguses hindas valitsuse töö ja otsuste mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks 3,6% vastanutest ja negatiivseks 34,4 protsenti, siis nüüd on negatiivsete hinnangute andjate hulk juba 42,3%. Positiivseid oli 3%, ülejäänud hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks – ehk et poliitikute otsused ei mõjuta ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.
Hinnangut valitsusele mõjutas ilmselt majanduskasvu korrigeerimine, mis osutus 2015. aastal prognoositust madalamaks ja on juba kaasa toonud pingelised läbirääkimised eelarve klapitamisel. Lisaks erinevatele kokkuhoiukohtadele plaanitakse taas uusi makse, nt teekasutustasu veokitele. Aasta algusest tõusid riigilõivud, hiljuti tehti (küll ebaõnnestunud) katse tõsta järsult trahve jne. Samuti on ettevõtjatel selge ootus, et valitsus keeraks tagasi alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu, nende mõju hinnatakse väga tugevaks ja negatiivseks nii siseturul kui ka rahvusvahelises konkurentsis. Turismisektorile teeb muret majutusasutuste käibemaksu tõus, millest valitsus ei ole olnud nõus loobuma ega ka edasi lükkama.
Positiivsena mõjub valitsuse aktiivne tegevus bürokraatia vähendamise suunal (nullbürokraatia projekt), välistööjõu värbamise jätkuv leevendamine, töötaja tervisele tehtavate kulude erisoodustusmaksust vabastamine (ehkki ootus oli, et see hakkaks kehtima varem kui 2018. aastal). Tunnetatakse, et valitsus on muutunud avatumaks ja püüab ettevõtjatega senisest enam dialoogi asuda – autode erisoodustusmaksu teemal otsitakse kompromissi, juhatuse liikmele töötuskindlustuse taastamises on edusammud. Suured ootused on valmivale Tööstuspoliitika rohelisele raamatule.
Elanike ostujõud ja madalad intressid lisavad optimismi
Hoolimata valitsusele antud negatiivsest hinnangust püsib spidomeetri näit stabiilne, kuna ehituse ja jaekaubanduse sektorid on majanduse paranemise suhtes vägagi optimistlikud, ennustades müügimahtude ja hindade märkimisväärset kasvu. Seda toetab ka elanike ostujõu suurenemine ja madalad intressid.
Teistest sektoritest pessimistlikumad on teenindusega tegelevad ettevõtjad, mille taga on ilmselt transpordi ja logistika madalseis (Venemaa suunalise veomahu vähenemine, üldine vähenenud nõudlus, diislikütuse aktsiisimäära 14% tõus). Samuti hinnalangus, mis jätab kasumimarginaalile vähem ruumi. Sektori probleeme võib veelgi suurendada kavandatav teedemaks raskeveokitele. Telekommunikatsiooni sektoris oodatakse samuti hinnalangust, mis indeksit kärbib.
Plaanid investeerida uute toodete, teenuste või tehnoloogiate soetamiseks-arendamiseks ei ole kolme kuuga oluliselt muutunud. Pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute taseme jätta samaks ja veidi enam kui viiendik koguni suurendada. Viiendikul ettevõtjatest puuduvad sellised investeeringud üldse.
LOE KA: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile
Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta esimeses kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.
Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter
