Tööandjad: hariduse rahapuudust leevendab koolivõrgu reform

Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juhi Veljo Konnimoisi sõnul tuleb valitsusel hariduskriisi süvenemise vältimiseks õpetajate palka oluliselt tõsta ja teha haridussüsteemi kroonilise rahapuuduse leevendamiseks ära koolivõrgu reform.

“Eesti õpetajate palk on ikka veel 25% madalam kui teistel kõrgharidusega töötajatel. Niimoodi on paratamatu, et õpetajad lahkuvad töölt ning noori ei tule juurde. See tähendab meie kõigi laste hariduse kiiret allakäiku. Tööandjate seisukoht on, et õpetaja palk peab algama kõrgharidusega töötajate keskmisest. Majanduse jaoks eriti oluliste ainete, nagu näiteks reaalainete õpetajate peab palk olema veel kõrgem,” ütles Konnimois.

Avatud majandusega riigis on maailmatasemel haridus ka ettevõtluse edu ning sellest tuleneva ühiskonna heaolu kasvu võtmeküsimus ja seetõttu on haridus üks väheseid valdkondi, kus tööandjad ootavad riigilt suuremat rahalist panustamist.

Kuna kvaliteetne haridus algab õpetajast ja tema väärtustamisest näiteks palgaga, soovitasid tööandjad valitsusel võtta eesmärgiks kasvatada õpetajate palk üld-ja kutsehariduses 2026. aastaks vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmisest palgast. Kõige teravama puudusega reaalainete õpetajate palk peaks kerkima kahekordseks keskmisest palgast. Lisaks eesmärkide sõnastamisele tuleb teha usutav tegevusplaan nende ellu viimiseks.

Tööandjate sõnastatud eesmärgid on kevadel koalitsioonileppes kokku lepitust ja lubatust ambitsioonikamad, kuid hariduskriisi ulatust arvestades möödapääsmatud sammud.

Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht tõi välja, et raha õpetajate palga mahajäämuse kaotamiseks saab tulla haridusvõrgu optimeerimisest. “Meil on näiteks Soomega võrreldes ebamõistlikult palju tühja koolimajade pinda õpilase kohta – see on asjatu kulu. Tuleb tõmmata betooni koomale ning investeerida õpetajatesse,” ütles Konnimois.

Seetõttu on tema sõnul mõistetav õpetajate praegune pahameel, sest järgmiseks aastaks plaanitud mõne protsendi suurune palgatõus tähendab sisuliselt nende töötasu langust, kuna ülejäänud palgad kasvavad prognooside järgi järgmisel aastal oluliselt kiiremini. Samuti on see valitsuse poolt õpetajaile antud sõna murdmine.

„Seda olukorras, kus Eesti majandus vajab tehnoloogilist hüpet, aga valitseb katastroofiline loodusainete õpetajate põud. See on lubamatu nii seetõttu, et valijatele antud sõna tuleb pidada, kui ka Eesti majanduse päästmise vaates,“ sõnas Konnimois.