Tippjuhid-ettevõtjad: poliitikud räägivad ettevõtjatega palju, aga kuulavad vähe
See jäi kõlama eile Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend“ osalenud silmapaistvate Eesti ettevõtjate ja juhtide sõnadest. Selle tagajärjeks on rida tegemata vajalikke otsuseid, mis Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu juba kahjustavad.
„Ettevõtjate kuulamine on tibusammudega viletsamaks muutunud. Poliitikas keskendutakse täna häirivale asjale ja sinna kõrvale ei mahu pikemat plaani või ettevõtjate kuulamist,” märkis Ragns-Sell tegevjuht ja Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. Julgeid otsuseid ümberkorraldusteks on vaja nii rahahädas hariduse ümberkorraldamises, majanduse konkurentsivõime parandamiseks kui piisaval hulgal vajalike töötajate leidmiseks.
„Jätkuvalt on tööjõuprobleem väga terav, sellele peab mingi lahenduse leidma,“ märkis NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo. Seda kinnitas publikus tehtud küsitlus, kus enam kui 40% organisatsioonide arengut takistab just vajalike oskustega inimeste puudus.
Lisaks ootavad ettevõtete omanikud rohepöörde head juhtimist, bürokraatia ja laiali valguva riigi ohjamist, üle võimete elamise ja maksutõusude asemel mõistlikku riigi raha investeerimist. „Sõna “maksudebatt”, mida poliitikud väga tahavad, jätab minul südamelöögi vahele,“ märkis Käo.
“Investorina tunnen end täna ebakindlamalt kui 10 aastat tagasi. Näiteks keegi ei tea, kui palju Euroopast tulnud erinevad algatused Eesti majandusele maksma lähevad,” viitas puidukontserni Lemeks asutaja ja tegevjuht Jüri Külvik kestlikkuse aruandlusega kaasnevale bürokraatia kasvule, mis esimesena peagi suurettevõtteid tabab.
Eesti on muu maailmaga võrreldes aga rohepöördega kümnendi jagu hiljaks jäänud ja seetõttu tuleb muuta rohkem kui üldsus täna tajub. Kuna see on ühiskonda läbivalt puudutav muutus, ootavad ettevõtjad riigilt tarka rohepöörde juhtimist. “Rohepööre jagab turgu ümber. Tänased edukad võivad kaduda, kui nad ei suuda kohane,” täiendas Jüri Käo. “Rohepööre peab olema hästi juhitud. Täna toimub see loosungitega, aga peaks majanduse huvisid ja konkurentsivõimet arvestama.”
Eestil on vundament majanduse kasvatamiseks
Konkurentsivõimega on hästi tehnoloogiaettevõtete juures. “Viimased 15 aastat olen saanud rääkida, et Eesti idufirmadel pole kunagi nii hästi läinud kui praegu. Nii ka täna. Aastaks 2030 on kolmandik Eesti majandusest tehnoloogiafirmade eksport,” kommenteeris Plural platvormi kaasasutaja ja investeerimisfondi Taavet+Sten kaasasutaja Sten Tamkivi. Tema sõnul on Eestil olemas vundament selleks, et järgmise 15 aasta jooksul majandust kordades kasvatada.
Kriiside lahendamise varju jääma kippuvatele olulistele otsustele juhtis oma kõnes tähelepanu ka riigipea Alar Karis. „Ei tohi aga lasta tekkida muljel, et kriisi ajal võib pikaajalised huvid unustada. Selleks, et Eesti majandus oleks konkurentsivõimeline kümne aasta pärast, peame otsustama täna ja lahendama probleeme, mis võivad olla kriiside kõrval oma aktuaalsuse näiliselt kaotanud,“ märkis riigipea. „Nende otsuste edasilükkamine omaks vähest mõju sel või järgmisel aastal, kuid pärsiks meie arengut palju pärast seda.“
Ta keskendus vajalike otsustele kolmes valdkonnas – vältida mahajäämust energeetikas, väärt hariduse pakkumisele ning ääremaastumise vältimisele.
„Kuigi praegu iseloomustavad majandust SKP langus ja tööpuuduse kasv, jääb Eesti majandust pikaajaliselt saatma töötajate põud. Selle tingivad kiire areng ja rahvastiku vananemine,“ selgitas riigipea. „Tööjõupuudust saab osaliselt leevendada sisserändega, kuid sellel on piirid. Meie parim võimalus on pakkuda noortele haridust, mis aitab neil tulevikus tööturul paremini hakkama saada.“
Poolsada ettepanekut Eesti elu parandamiseks
Ka tööandjad on hariduse usku. See on üks teemadest, milles tegid tööandjad “Tööandjate manifestis” ettepanekud muutusteks. Ettepanekuid ja parteide valimisprogramme kõrvutades selgus, et enim arvestas ettevõtjate vajadustega Reformierakond ja Eesti200, kõige vähem EKRE.
Erakondade plaanides on hästi näiteks töötajate tervisekulutuste piiri tõstmine, tähelepanu energiajulgeolekule ja rohepöördele, kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse kasvatamine, tööõiguse arenemine ja õpetajate palgatõus.
Puudu on aga näiteks lahendused tööjõukriisile, vastutustundlik eelarvepoliitika, bürokraatia vähendamise soov, lisandväärtuse kasvatamise asemel ümberjagamine aga ka hea juhtimiskultuur ja selle arendamine.
„Sooviksin natuke vähem riiki. Viimasel ajal pakutust – toetustest ja sekkumistest – võiks pool olla olemata,” märkis Skeleton Technologies finantsjuht ja “Parim juht 2016” Erkki Raasuke. “Poliitiline juhtimiskvaliteet on minu jaoks samuti hirmus. Terve hulk neist ei saa oma kingapaelugi kinni pandud, aga tahavad järjest rohkem minu elu korraldada. See on hirmuäratav.“
***
„Tuulelohe lend 2023: aeg on olla ajast ees“ toimus 16. veebruaril Tallinna kruiisiterminalis.
Eesti Tööandjate keskliidu korraldatud konverents otsis vastust küsimusele, kuidas viia Eesti Ida-Euroopa tipust Lääne-Euroopa tippude hulka.
Konverents tõi lavale silmapaistvad Eesti tippjuhid ja ettevõtjad Kai Realo, Otto Pukk, Jaanus Vihand, Hando Sutter, Marek Kiisa, Sirli Männikaas, Jüri Käo, Jüri Külvik, Sten Tamkivi ja mitmed teised.
