Minister Sikkut ettevõtjaile: tehke plaan B, riskid elektrikatkestuseks on tavalisest kõrgemad

Riskid elektrikatkestusteks on suuremad kui tavaliselt, rõhutas täna Tööandjate keskliidu liikmete küsimustele vastanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Riina Sikkut. Tootmisvaru talvise tarbimisvajadusega võrreldes on õhuke ja mitmete asjaolude kokku langemisel võib turult energiat puudu jääda.

Näiteks praegu on Põhjamaades rivist väljas mitu tuumajaama, Eestis remondis Auvere elektrijaam, samuti rikkis Estlink1 merekaabel. Ta soovitas ettevõtjail varuplaanid ja energia kokkuhoiuvõimalused igal juhul valmis vaadata.

Võimalikke elektrikatkestusi tuletas eelmisel nädalal Riigikogu ees esinedes meelde ka peaminister Kaja Kallas. “Sellel talvel võib tõepoolest tulla lühiajalisi elektrikatkestusi. Loodame, et see ei juhtu, aga selleks peab valmis olema ja seda ärevust saab maandada läbi selle, et selleks valmistuda,” selgitas ta parlamendis infotunnis. “Tiputarbimine on meil 1270 megavatti ja 900 toodame ise, ülejäänud tuleb Estlink 2‑st”.

Piirkonna varustuskindlust kaardistab Elering, mis avaldab järgmise ülevaate detsembri alguses. Viimases, oktoobris avalikustatud ülevaates märkis Elering, et regiooni võimsusbilansid on positiivsed nii keskmise kui ka külma talve tiputunni tarbimise korral, kuid tootmisvaru on väike ehk 3-8, mis on võimalike riskide valguses võib oluliselt muutuda.

Tööandjate keskliidu esindajad kohtusid hiljuti ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saarega, et arutada elektrivarustuse katkestuste riski eeloleval talvel ja selle mõju.

Valitsus plaanib kindlustada olemasolevaid tootmisvõimsusi ja võrguühendusi ning parandada kommunikatsiooni võrguettevõtete ja elektritootjate vahel. Samuti on elektrikatkestuste puhuks valmimas elektrienergiaga varustamise garanteerimise (ja strateegiliselt vähemtähtsate tarbijate väljalülitamise) plaan.

Kohtumiselt jäi õhku ka rida küsimusi. Näiteks, kuivõrd on katkestused ette planeeritavad ja informeeritavad, mida saab tööandja teha mainitud võimaliku katkestuse puhul, kas riigil saab olema mingi lahendus tööjõukulude ja muude kahjude katmiseks, milline on riigi soovitus antud olukorras tööandjale, kus töö tegemine ei ole enam võimaldatud jne.