Ettevõtjate kehv hinnang valitsuse tööle paranes kriisi ajal
Eesti Konjunktuuriinstituudi teises kvartalis läbiviidud uuring näitas, et 38,8% ettevõtjatest hindab valitsuse ettevõtluskeskkonda puudutavaid otsuseid negatiivseks. Seda vaatamata COVID-19 mõjude leevendamise meetmetele, mis tõstsid positiivsete hinnangute osakaalu 15,7%ni. Neutraalse hinnangu andis valitsuse viimase kolme kuu tööle 45,5% vastanutest.
Aasta esimeses kvartalis oli valitsuse majanduspoliitikaga rahulolematuid 39%, neutraalseid 56% ja rahulolevaid ettevõtjaid 5%. Positiivsete hinnangute kasv on tulnud varem neutraalselt meelestatud vastajatelt.
Teise kvartalisse, kui viimane küsitlus läbi viidi, jäi valdav osa tervise- ja majanduskriisist. Negatiivsena tõid ettevõtjad välja liigsete majanduspiirangute kehtestamise ja ebakindluse COVID meetmete otsustamisel. Leiti, et toetused polnud piisavalt sihitud ja otsustamist segas liigne parteipoliitika. Kõige enam kriitikat sai välistööjõu kasutamise piiramine, mis on tänaseks saanud ainult osalise leevenduse.
Rahulolematust oli enim teenindussektoris ehk 39,8%. Töötlevas tööstusest andis kriitilise hinnangu 38,8% vastanutest, kaubanduses 37,8% ja ehituses 37,5% vastanutest.
Positiivsete näidetena tõid tööandjad esile valitsuse kriisiaegseid toetusmeetmeid, eelkõige Töötukassa palgahüvitist, mida hinnati kõige kõrgemalt. Samuti kütuseaktsiisi alandamist ja EASi ning Kredexi tuge.
„Ettevõtjad ootavad valitsuselt konkurentsivõimet tõstvaid otsuseid ja pikaajalist plaani. Tööandjate hinnangul võivad majandusraskused veel jätkuda ja ootus on, et valitsuse meetmed oleks edaspidi läbimõeldumad ja selgemalt kommunikeeritud.“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Tema sõnul on vaja panna senises suuremat rõhku innovatsioonile ja teadus-arendustööle, et Eesti majandus uuele tasemele viia.
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 466 tööandjat üle Eesti. Neist 191 teenindus-, 129 tööstus-, 90 kaubandus-, ja 56 ehitussektori esindajat.
Uuringutulemuste graafik alates 2015. aastast.
Jaan Puusaag, Krimelte OÜ
Tuleb tunnustada, et valitsus tundis kriisi kohe ära ja asus tegutsema operatiivselt. Toonased otsused olid tehtud tolle hetke informatsiooni pealt ja tagantjärele jagaksin need laias laastus kaheks suuremaks teemaks. Kõigepealt töötukassa meede, mis oli tõesti efektiivne ja abiks. Tekkis kerge informatsioonimüra osade töötajatega, kes arvasid, et ettevõte peab ka maksma ja võtsid toetust kui preemiat kriisi eest. Samas jõudis selliselt toetus kohe õigesse kohta ja ei saanud tekkida trikitamist. Protsess ise oli lihtne.
Teise poole pealt jällegi Kredexi toetus, mis tuli suure hilinemise ja liiga karmide tingimustega. Kriisi puhul on oluline, et ei tekiks ringvõlgnevust ja sellepärast on lihtne juurdepääs käibekrediidile väga oluline. Meid päästis, et nö „päris kriis“ oli väga lühike ja majandus suures osas taaskäivitus ruttu. Rääkides välistööjõust, siis nendega seoses võib olla uue viirusepuhangu risk ja sellepärast pooldan – kes sees, see sees ja kes väljas see väljas. Kindlasti oleks viga hakata praegu koju saatma neid, kes siin juba on, terved ja töökad.
Ivo Suursoo, Columbus Eesti AS
Kriis kahtlemata pigem ühendas. Toetusmeetmed ja valitsuse kiire tegutsemine koos ettevõtjate kohanemisega tõid meid keerulisest olukorrast välja. Arusaadavalt kajastub see ka ettevõtjate hinnangus valitsuse tööle ja positiivsete hoiakute kasvus. Siia ei tohi aga peatuma jääda, sest maailm on pidevas muutustes.
Eesti riigi konkurentsivõimekuse veelgi paremaks tagamiseks tuleks meil rohkem rõhku panna teadus- ja arendustegevusele. Statistikaameti läbi viidud uuring kinnitas, et on 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised ja see on hea stardipositsioon. Valitsus saab siin ettevõtjaid toetada ning esimese sammuna liikuda jõuliselt edasi TAIE (riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava) koostamisega.
Sirje Potisepp, Eesti Toiduliit
Eesti on Euroopa, rääkimata muu maailma kontekstis, väga efektiivselt suutnud pandeemiat ohjata arvestades haigestunute koguarvu. Olime kaasatud Riigikantselei juures tegutseva ja peaministri juhitud kriisikomisjoni töösse ning paljud mured said operatiivselt lahendatud.
Toidutootmise jätkusuutlikkus on kriisi olukorras ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt üks olulisemaid valdkondi ning meie suurim mure oli, kuidas tagada töötajate ohutus. Seepärast on mul hea meel, et oleme suutnud tänaseks viiruse leviku peatada ning ühtki toidutööstust ei tulnud pandeemia leviku tõttu sulgeda. Kuigi toidutööstuse kui ühe suurima eksportija ekspordimahud langesid oluliselt, on oluline, et piiriüleseid kaubavedusid ei keelatud. Jah, oli küll probleeme pikkade järjekordadega Poola piiril kriisi alguses, kuid need said lahendatud.
Kahjuks aga ei saa kõiki valitsuse samme pidada kiiduväärseks. Eesmärk kaasata töötuks jäänud eestimaalasi oli üllas, aga välistööjõudu kasutanud põllumajandus- ja teised sektorid oleks vajanud alternatiivide leidmiseks rohkem aega. Ühtlasi ei pea ma õigeks, et välistööliste töökeelust tingitud kahjusid hakataks kompenseerima maksumaksja rahast. Meie sektor on kodumaise toorainega seotud ja see, kas ja mil määral tööjõudu puuduse tõttu üldse kodumaist tooret saadakse, on tekitanud ebakindlust ning nördimust niigi ebakindlas majandusruumis.