Urmas Varblane: majanduskriisi kuus põhjust ja rohi nende vastu
Eesti Panga nõukogu juht, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane selgitab, et Eesti majanduskriisil on vähemalt kuus põhjust, mis nõuab seljatamiseks erinevaid samme nii riigilt kui ettevõtjatelt.
Esitasime majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2024“ esinejatele kaks küsimust – millist nõu annaksid nad majanduse kasvule pööramiseks majandusministrile ja mis on Eesti majanduskeskkonna kõige suurem kasutamata võimalus. Siin on Urmas Varblase vastused.
Majandusminister küsib sinult nõu ehk mida teeksid, et kaks aastat langenud Eesti majandus taas kasvule pöörata?
Eesti majanduse mitmikkriisiga, millel on vähemalt kuus erinevat põhjust:
1. Toorme kallinemine ja muutused tarneahelates. Vene-Ukraina sõda mõjutas väliskaubandust – tuleb asendada senine import Venemaalt kallima toormega mujalt. Samuti ei ole veel täielikult taastunud koroona pandeemia ajal kannatada saanud tarneahelad.
Ettevõtjad saavad kriisi leevendamiseks teha:
Uute toormeallikate kasutuselevõtt
Toorme kasutamise tõhustamine
Tooteportfelli muutmine
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Kodumaise toorme pakkumise suurendamine (metsa/puidusektor)
Toetused tehnoloogiliste protsesside/seadmete kasutamisele
Transpordikulude leevendamine läbi maksusoodustuste (aktsiisid)
2. Energiakulude kasv. Vene -Ukraina sõda mõjutas energiakandjate hinda, sest tuli leida Vene gaasile ja naftatoodetele asendus. Samuti mõjutab energiahinda ELi rohepoliitika elluviimine ja sellega seotud fossiilkütuste tootmise lõpetamine/vahendamine ning suurenevad taastuvenergia investeeringud.
Ettevõtjad saavad kriisi leevendamiseks teha:
Investeeringud energiatõhususe tõstmisse
Vanade energiakandjate asendamine uutega
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Elektrienergia tootmise ja jaotamise kriitilise võimekuse hoidmine
Gaasivarude soetamine hinnataseme stabiliseerimise eesmärgil
Suurtele elektritarbijatele soodusaktsiisimäära laiem kasutamine
3. Rahapoliitika karmistumine läbi intressimäärade tõusu jahutab maailmamajandust ja vähendab nõudlust maailmaturul. Eesti seisukohalt on nõudlus meie ekspordile langenud peamistel Eesti kaubanduspartneritel (Rootsi, Soome, Läti, Saksamaa)
Ettevõtjad saavad kriisi leevendamiseks teha:
Turgude mitmekesistamine
Uute turgude valik
Toote/teenuste portfelli kohandamine
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Kiire abi uute sihtturgude valikul ja sisenemisel
Ekspordigarantiide rakendamine uutele ja kaugetele turgudele sisenemisel
Erinevatel rahvusvaheliste messidel osalemise toetus
Ettevõtlust soodustava taristu välja arendamine
4. Kiiresti kasvava inflatsiooni tingimustes tugevneb veelgi surve tööjõukulude kasvuks.
Ettevõtjad saavad kriisi leevendamiseks teha:
Kulueelise taastamine läbi erinevate protsessinnovatsioonide
Suund tööjõu asendamisele masinate ja seadmetega
Digitaliseerimine üle kogu tehnoloogilise ahela
Automatiseerimine kohtades, kus see annab efekti
Tööjõu vabastamine
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Töötajate ümberõppe toetamine läbi Töötukassa
Digitaliseerimise edendamisel suunatud erinevad meetmed ( nt. digiaudit koos arendusmeetmega)
tehisintellekti- ja robootika alane nõustamine (nt. AIRE tegevus)
5. Kasvavate intressimäärade oludes on uute investeeringute elluviimine keerukam ja kallim.
Ettevõtjad saavad kriisi leevendamiseks teha:
Investeeringute edasilükkamine
Uute investeeringute ära jätmine
Investeeringute vähendatud mahus elluviimine
Tegevuse viimine Eestist välja
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Suurtele investeeringutele riigipoolse garantii andmine
Käenduste piirmäära suurendamine
Ettenähtavus. Toetava ettevõtluskeskkonna hoidmine – lükata edasi erinevate täiendavate maksude sisseviimist (nt pakendimaks)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) ettevõtete arendusprogrammi laialdane elluviimine
6. Eesti avaliku sektori tellimused on languses, sest Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi tõukefondide kasutuselevõtt kulgeb väga aeglaselt.
Ettevõtted saavad kriisi leevendamiseks teha:
Avaliku sektoriga seotud tegevuste kokku tõmbamine või lõpetamine
Nihe teiste tellijate juurde (kui võimalik)
Uute tellimuste otsimine väljastpoolt Eestit
Riik saab kriisi leevendamiseks teha:
Suurtele investeeringutele riigipoolse garantii andmine
Käenduste piirmäära suurendamine
Ettenähtavus. Toetava ettevõtluskeskkonna hoidmine – lükata edasi erinevate täiendavate maksude sisseviimist (nt pakendimaks)
EAS-i Ettevõtete arendusprogrammi laialdane elluviimine
“Tuulelohe lend”: majanduskriis ja sellest välja tulemine
Tuulelohe konverents toob lavale mõjukad ettevõtjad ja tunnustatud tippjuhid. Lisaks Urmas Varblasele astuvad konverentsil üles Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, Ragn-Sells tegevjuht ja Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, Eesti Panga juht Madis Müller, Graanul Investi asutaja ja Biofuel juhatuse esimees Raul Kirjanen, Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) juht Kati Kusmin, Skeleton Technologies asutaja ja juht Taavi Madiberk, Sunly juhatuse liige ja finantsjuht Lili Kirikal, Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas, Põhjamaade Investeerimispanga peadirektor André Küüsvek, Airbalticu juht Martin Gauss, Wise´i Eesti ja Ühendkuningriigi juht Lars Trunin, OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo, EBSi rektor Meelis Kitsing, Bolti asutaja ja juht Markus Villig, aasta ettevõtte Icosagen Cell Factory asutaja Mart Ustav, Milremi asutaja Kuldar Väärsi, McKinsey & Company ekspertabipartner Norras Yann Phoon ning Enefit AS juhatuse esimees Kelli Toss-Kaasik.
Konverentsi juhivad Liisu Lass ja Johannes Tralla.
Vaata programmi ja taga oma osalus konverentsi kodulehelt.